kõige suurem ohuallikas, ja saan aru miks saadab Eesti oma sõdusid mujale maailma. Selleks, et terrorism, mis keeldub allumat igasugustele seadustele, ei muutuks ülemaailmseks ja et meie tavainimesed saaksime öösel rahulikku und nautida. Riigikaitse eesmärk oli teadvustada ja harida mind tänapäeva maailam ülesehitusest ja ta täitis oma eesmärki. Nimetatud aine kasvatas minus teadlikkust maailmas pesitsevatest ohtudest ja nende vältimisest ning näha ja hinnata riigi võimekust oma kodanikke kaitsata.
lisele vanusele on elustik väga rikkalik. Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200 ning samblaid u. 150 liiki. Foto 2 . saaremaa robirohi Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% (Rhinanthus osiliensis) jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv on umbes 700. Viimaste seas on 58 kaitse all olevat liiki. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Reljeef Viidumäe looduskaitseala jaotatakse reljeefi alusel kolmeks osaks: idas rannavallidest ja luidetest kõrgem ala (Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana) keskel astang
Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni. ELUIGA Tavaliselt on ilvese eluiga 18- 20 aastat. TOIDULAUD Ilves on puhtalt lihatoiduline loom, kes Eestis toitub enamjaolt jänestest ja kitsedest, kuid ei ütle ära ka rebastest, kährikutest, närilistest ning maapeal pesitsevatest lindudest. Toidu hankimiseks peab ilves varitsusjahti, sest kaslasele omaselt pisikese südame tõttu pole tal jaksu saaki jälitada. Ilvest võib nimetada patoloogiliseks kütiks, kes ei suuda isegi täis kõhuga lähedale sattunud saaklooma ründamata jätta. Vaatamata sellele, et ilvese toiduvajadus on kõigest 1-1,5 kg liha päeva kohta, võib ta ühel öösel murda mitu looma. Ilves eelistab värsket liha, mistõttu võib ta tabatud saagi juurde vaid mõned korrad tagasi pöörduda
vaatetornidest. Samuti tasub tõusta Otepää linnamäele, kus asuvad Eesti vanima telliskivilinnuse varemed ning avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Loodusvaatamisväärsused Loodusobjektidest väärivad suuremat tähelepanu Pühajärv ning Pühajärve park, Elva jõgi ning selle org, Päidla järvestik, Arula Perajärv ning selle läänekaldal maapinnale avanev Emaläte. Loomastik Linnud Pooled Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest leiavad toidu ning eluaseme metsast. Kõige sagedamini võib siinsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nagu väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudel ning soistel aladel on elupaiga leidnud nõmmelõoke, rukkirääk, põldpüü, jõgi-ritsiklind,
Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (Marie Under) Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja ohtudest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil linnast väljas. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera otstarbekas kasutamine ja selle mitte reostamine, kuid juba siis hakkasid inimesed mugavduma:. ,,/ Pidage, härrad
Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (,,Sügisemaru") Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja iludest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil väljas linnast. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" (,,Laululind") Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera säästmine ja selle mitte reostamine, kuid iga aastaga on järjest hoolimatuks muututud
kaitselaga liideti idaservas paiknenud kaitsevöönd, sai Viidumäe pindalaks 1873 ha. Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Et Viidumäe paikneb Kuressaare ja Vilsandi ilmajaamadega võrreldes sisemaal, siis pole
mitmekesisuse kaitsmine. Loodus Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, sõltuvalt liigikäsitlusest ja juhuliikide esinemisest, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike.
Märkimist väärib juttselg-kärnkonn e. kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Tulenevalt elupaikade mitmekesisusest on arvukas Vormsi linnustik. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki, neist pesitsejaid üle 150, talvitujaid ligi 40. Vormsi metsad on pesitsuspaigaks ning rannikuveed toitumisalaks merikotkastele. Siin tegutsevad rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla, arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva. Pesitsevatest linnuliikidest võiks loetleda tavalistena veel sookurge, hallhane, ristparti. Vormsit läbivad kaks tähtsat lindude rändeteed. Kevadel ja sügisel väärib tähelepanu metshanede läbiränne, sügisel muudavad sookured põllud halliks. Rikkalik ja liigirohke on ka Vormsi ümbruse väikeste saarte linnustik. Siin on leidnud endale pesitsuspaigad arvukalt ranniku- ja veelinde. Eriti linnurikkad on Hullo lahe sared
2. KAKULISTE TOITUMINE Kakud on osavad jahipidajad. Neil on kiire ja hääletu lennuviis ja väga hea nägemine, mis aitavad hästi saaki püüda (Allas jt, 2007:12). Tavalisim jahipidamisviis kakkude jaoks on oodata heas varitsemis paigas, kuni mõni sobib saakloom end reedab. Siis tabada teda lühikese sööstlennuga. Avamaastikul jahti pidavad kakud saalivad madallennul toitumiskoha kohal ja ründavad saaki õhust. Kõige rohkem Eestis pesitsevatest kakkudest kasutavad saalimislendu kõrvuk- ja sooräts. Teised kasutavad peaaegu alati ootamistaktikat (Kontkanen jt, 2004:68). Pilt 4 Händkakk saagiga (Savisaar, 2008) Kakud toituvad põhiliselt pisiimetajatest, aga nad kütivad ka linde, kahepaikseid ja roomajaid, selgrootutest limuseid, usse ja lülijalgseid (Allas jt, 2007:12). Kakudele sobib söögiks tegelikult kõik, kellest jõud üle käib (Pappel, 2001). Kuigi on ka kitsamalt spetsialiseerunud
muutlikuste tõttu . Positiivsetel pinnavormidel kasvavad enamasti metsad ja nõlvaniidud, negatiivsetel on aga levinud madalsood ja lodud. Kõrgustikul kasvab enamasti salumets (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn) kuid esineb ka liigivaeseid madalsooniite ja laanemetsi. Loomastik Otepää kõrgustiku vahelduv ja justkui tükikestest kokku pandud maastik pakub paljudele linnu- ja loomaliikidele sobivaid elutingimusi. Enamik Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest elutsevad metsas. Kõige sagedamini võib sealsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nt: väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudud ja soised alad on elupaigaks nt: nõmmelõokestele, rukkirääkidele, põldpüüdele,
ja mõni seni määratlemata, kuid lindude jaoks oluline ala. Linnualadel tuleb vältida elupaikade saastumist ja lindude häirimist. Kõik ülejäänud tegevused, mis jätavad lindudele eluruumi, on lubatud. Väga olulisteks lindude rändepeatuspunktideks on Eesti rannikualad, mis paiknevad veelindude kirde-edelasuunalise rändetee keskpunktis. Ornitoloogiaühingu andmeil peatub kevadrände ajal Lääne-Eesti rannaniitudel kaks kolmandikku Põhja-Euroopas pesitsevatest väikeluikedest ja valgepõsklagledest. Et väärtuslikud poollooduslikud kooslused ja pärandkultuurmaastikud säiliks, on vaja neid niita ja karjatada. Rannaniitude hooldamata jätmisel need roostuvad ja võsastuvad ning linnud kogunevad põldudele, tekitades kahju põllumajandusele. Rannaniitude taastamisel suunduvad linnud tagasi oma traditsioonilistesse puhkepeatuspaikadesse ja jätavad põllud rahule. Eesti Natura-protsess
Colocolo ( Leopardus colocolo) Colocolo on väikesekasvuline kaslane, kelle elupaigaks on Tsiili. Selle kaslase kasv jääb 43-75 sentimeetri vahele, sabapikkus on kuni 33 sentimeetrit. Kaslase kaal jääb tavaliselt 3-7 kilogrammi vahele. Colocolo on pikakarvaline kass, kes on hallika karvkattega, mida katavad pruunid triibud ja tähnid. Nendel kassidel on suured, tervatipulised kõrvad ja pikk kohev saba. Colocolo toitub väikestest imetajatest ja maal pesitsevatest lindudest. Kassi saagiks langevad tihti ka linnumunad. Inimasulate läheduses elavad isendit võivad küttida kodulinde. Tiinus kestab colocolo`l 80-85 päeva, mille järel sünnib kuni kolm järglast. Seda liiki peeti 9 varem pampakassiga samasse liiki kuuluvaks. Colocolo elutseb avatud metsamaadel, pool-kuivadel kõrbe aladel, metsades ja mägede nõlvadel. Kodkod ehk Tsiili metskass (Leopardus guigna)
aastast eesmärgiga kaitsta maastikuelementi (800m pikkune 2 tipuga künnis, absoluutne kõrgus 249,6 m, suhteline kõrgus 40m). Lisaks eeltoodutele on elupaigana kaitse alla võetud metsise püsielupaik Luutsnikus 40.7 ha (II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitse). Haanja vallas on veel looduskaitse all Brauni astelsõnajalg (LK I), mis asub haanja külas ; Kuradi sõrmkäpp (LK II), asub Plaani külas ; Tähkjas rapuntsel (LK III), asub Haanja külas. Haanja looduspargis pesitsevatest lindudest on kaitse all väike konnanotkas (LK I), must- toonekurg (LK I); harivesilik (LK III) ja harjus (LK III). http://www.haanja.ee/upload/fck/file/ehitus%20ja%20planeerimine/yldplaneering/haanja- lisa1-lahteolukord.pdf 5. Põllumajandus Haanja vallas Haanja vald on põllumajanduslikult ebasoodne piirkond. Looduslikud tingimused (künlik reljeef, levinud on vee-erosioon) ei soosi Haanja kuplite vahel intensiivpõllundust. (http://www.vorumaateataja.ee/index
muuta, midagi paremaks teha. Ajaloomaali juures mängib kõikidel sajanditel suurt rolli antiik, antiigi sündmused, tegelased (vaid romantismis ja moodsas kunstis jääb see rohkem tahaplaanile), seega ei saa me mingil juhul mööda vaadata antiigi tähtsusest ajaloolise maali arengul. Teine suund mida ka kindlasti ei tohi unustada on rahvuslike ideede teke 18 ja 19. sajandil, mis tõid ajaloomaali sisse ekspressiivsuse, tunded, vabameelsuse, mis tegi kõrgklassi elutoas pesitsevatest ajaloomaalidest nö. rahvakunsti. See omakorda andis ka ehk julgust rahvale oma tunnete edaspidiseks väljendamiseks, oma õiguste nõudmiseks. Tuleb tõdeda, et nii ajaloosündmused kui kunst on teineteist vastastikku mõjutanud, samuti nagu on mõjutanud üksteist erinevad ajaloosündmused ja kunstnikud ( näiteks viis Esimene maalimasõda riigid Teise maailmasõjani ning Goya maalilt „Ülestõusnute mahalaskmine” võttis Picasso üle
annaabi.ee 
