Vanemhool ja paarumissüsteemid
Sotsiaalselt monogaamsete isaste huvi paariväliste kopulatsioonide vastu on kerge seletada
sugupoolte vahelise põhilise erinevusega kuigi liigile on omane monogaamne
paarumissüsteem, tasub isastel püüda veelgi oma bioloogilist edu suurendada, viljastades
partnereid väljastpoolt pesitsuspaari. Paariväliste kopulatsioonide arv monogaamsetel lindudel
on üsna suur ja liigiti väga varieeruv. Olenevalt liigist moodustavad emaste kõigist
kopulatsioonidest paarivälised 0-14%, kõigist pesakondadest sisaldavad "sohilapsi" 0-54% ja
emaste järglastest 0-35% on saadud teise isasega (Birkhead, Møller 1992). Pole imestada, et
isaslinnud tavatsevad oma paarilistega kõige intensiivsemalt kopuleeruda vahetult peale seda,
kui emane on pikemat aega isase vaateväljast ära olnud (uuringud näitasid, et viimasena emast
paaritanud isase sperma viljastas näiteks sebra-amadiinil 84% munadest). Samas aga otsivad
annaabi.ee 
