Valge lõvi Valge lõvi on mutatsioon Timbavatis.Ta on nagu tavaline lõvi aga valge. Ned lõvid on looduskaitse all.Neid lõvisid on paljudes loomaaedades nagu näiteks Pafose loomaajas, Karachi loomaajas jne. Teadlased uurivad mins nende lõvide värv muutub valgeks Araripe manaksin Araripe manikin ehk antilophia bokermanni Nad on 14,5 cm pikkad.Nende peas on krooni moodi punane sulestik. Emased on rohelist värvi. Nad elavad pesakondades. Hüpav karihiir Nad elavad aafrikas.Nende suurus on 10-30 cm ja 50-500 g. Emane on tiine 45-60 päeva.Ta sünnitab 3 poega.Nad poegivad mittu korda aastas.Peale 5 päeva pojad söövad puttukaid.Paari päeva pärast saavad nad puttukaid jahtida.Peale 15 päeva pojad lähvad kodust ära 1km kaugusele.Emane on pruuni ning isastel on pruun pea ning must keha. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%B6%C3%B6niks
lahkuma. Isased lahkuvad ise, aga madalama taseme emased ajab minema karjas valitsev alfa-ema. 9 Küttimine innaperioodil või pärast seda võib põhjustada sigivate paaride ja karjade lagunemist, suurendades üksikult elavate huntide osakaalu. Tiinestunud emahunt küll poegib ja kasvatab pojad üles, kuid sellistes pesakondades on suremus suur. Kuna üksik emahunt pole võimeline hankima perele toiduks suuri metsloomi, murrab ta lambaid. Hunt on meie looduslikus koosluses loomulik lüli. Seal, kus ta hävitatakse, hõivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad metsistunud koerad. Nemad on juhuslik nähtus ega suuda hunti vajalikul tasemel asendada.1 1 N. Laanetu, Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel329_2509.html(10.10.08)
Põhjapoolsetes populatsioonides hakkab innaaeg hiljem kui lõunapoolsetes. Jooksuaeg viib sageli konfliktideni karjas, kuna sigimisõigus on ainult domineerival paaril. Ülejäänud karja liikmed peavad aitama kutsikaid kasvatada ja kaitsta. Tiinus kestab 62-75 päeva. 2-9, harva kuni 12 või isegi 15 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses või hiljem, olenevalt innaajast. Nad on kilega kaetud kõrvaavadega ja pimedad, kaaludes 300 kuni 500g, väiksemates pesakondades võivad kaaluda kuni 700g. Nägijaks saavad 9-12 päeva pärast. Teise ja neljada elunädala vahel lõikuvad esimesed piimahambad. Siiski ei suuda osa kutsikaid oma esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest koolitsetakse. Imetamine kestab umbes poolteist kuud. 3 kuni 4 nädalasi poegi toidetakse lisaks piimale ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse
2 korda aastas, põrsaste võõrutamisel 5nädalaselt saab emiselt arvestuslikult 2,3 pesakonda aastas, teisisõnu iga kahe aastaga saame ühe lisapesakonna. Põrsaste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast. Üle 12põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei tõsta, sest nendes on 6 nädala vanuseni elavate põrsaste arv (võõrutatud põrsaste arv) tavaliselt väiksem kui 12põrsalistes pesakondades. Nii ei suuda siga ära kasutada oma absoluutset viljakust, mille mõõdupuuks on ühe inna kestel ovaaridest vabanevad 8–18 (hiina sigadel maks. üle 40) munarakku. Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.–4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Vanadel emistel sünnib samuti vähem põrsaid. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva, kõikudes 104–133 päevani
Vastsündinud põrsastel isoleeriti viirus neerudest ja sooltest. Kliiniline pilt ja kulg. Haiguse inkubatsioonistaadiumi pikkuse kohta täpsed andmed puuduvad. Sõltuvalt loomade vanusest nakatumisel, tekivad haiguse erinevad vormid: kaasasündinud treemor, võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom või dermatiidi ja nefropaatia sündroom. K a a s a s ü n d I n u d t r e e m o r võib iseloomustuda nõrkade või tugevate lihasevärinatega ja haigete põrsaste arv pesakondades erinev. Tugeva treemoriga põrsad surevad juba esimesel elunädalal. Põrsad, kes elavad esimese elunädala üle, paranevad kolme nädala jooksul. Lihasevärinad on bilateraalsed ja need lakkavad, kui põrsad magavad või lamavad. Värinad võivad tugevneda mitmesuguste välisärritajate ( müra, külmetus ) toimel. On tõestatud, et kõik loomad ei tervistu ja värinad võivad kesta kasvu- või nuumaperioodi lõpuni. Tavaliselt haigestuvad noorte emiste pesakonnad.
korda aastas, põrsaste võõrutamisel 5-nädalaselt saab emiselt 2,3 peaskonda aastas, ehk kahe aasta kohta 3 pesakonda. d. Põrsaste aastaproduktsioon optimaalseks peetakse 24 põrsast aastas emise kohta. Üle 12- põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei suurenda, sest nendes on kuni 6 nädala vanuseni elavate põrsaste arv tavaliselt väiksem kui 12-põrsastelistes pesakondades. Tavaliselt on noored emised vähemviljakamad, samuti ka vanad emised. 3.-4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad Suhteliselt lühike tiinusperiood 3 kuud, 3 nädalat ja 3 päeva (111-117 päeva). Tiinust pikendab A-vitamiini puudus ja karotiini puudus. Varavalmivus sead saavutavad noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljedatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi (peekoninuumal 100
annaabi.ee 
