Pesakastides võivad samuti elada imetajad, näiteks oravad ja nahkhiired. Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on olemas ka luikede ja öökullide jaoks. Nahkhiirte pesakastid erinevad lindude pesakastidest väiksema ava poolest, mis sageli asub pesa alaküljel. Nahkhiirte pesakastid on keskkonnasõbralik moodus kontrollida sääskede ja teiste putukate arvukust. Pesakaste tuleb kord aastas hooldada. Vana pesamaterjal tuleb välja visata, sest sellesse võivad olla kogunenud parasiidid. Hooldamise hõlbustamiseks on paljudel pesakastidel hingega avanev kaas või külg. Lahtikäivat külge, katust või põhja saab kasutada ka lindude rõngastamiseks või nende munade ärakorjamiseks. Kui
Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb:Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse
linnu sööda maksumus: kogukulud/ lindude arvuga 13. Haudemuande tootmine, haudereziim. Peamine haudemunade korjamise aeg on hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Hautamiseks ettenähtud munad ei või nakkusohu tõttu jääda kanalasse seisma. Juba munade korjamise ajal tuleb haudeks sobivad munad panna eraldi ning viia pooleteise tunni jooksul desinfitseerimisele. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade tootmisel- käsitsemisel tuleb hoolitseda selle eest, et haudemunad ei kaotaks enne haudesse asetamist liigselt vett. Munade pakkematerjali (munareste,
Nokk on hele. Keha pealmine pool on tumeruun suurte heledate laikudega. Kõhu alumine pool on hele, tumedate ebakorrapäraste triipudega. Isas- ja emaslind on sarnased. · Kus võib kohata.Elupaigana eelistab palumetsi. · Eluiga. Karvasjalg-kaku eluiga on 7-8 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat. · Pereelu. Karvasjalg-kakk pesitseb peamiselt vanades suurte rähnide pesades või sobivates looduslikes õõnsustes. Samuti ei ütle ta ära talle tehtud pesakastidest. Erinevalt enamus kakkudest püsivad karvasjalg- kakkude paarid ühe hooaja. Isased jäävad tavaliselt oma pesapiirkonnale aastate vältel truuks. Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. · Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. · Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg. · Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 110 000-350 000 paari. Metsvint
– Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. – Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Munade hea viljastatuse tagab: – üks kukk 10…15 munakana kohta – üks kukk 9…10 lihakana kohta. Haudemune korjatakse hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Munad desinfitseeritakse: – formaliiniga gaasitamine – Virocid – Virkon S. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus (korrelatsioonikoefitsient 0,84) ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel
Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Munade hea viljastatuse tagab: üks kukk 10…15 munakana kohta üks kukk 9…10 lihakana kohta. Haudemune korjatakse hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Munad desinfitseeritakse: formaliiniga gaasitamine Virocid Virkon S. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus (korrelatsioonikoefitsient 0,84) ja alaneb tibude kooruvus.
annaabi.ee 
