Kedriklesta tõrjeks paljundatakse rööv-toidulist röövlesta, kasvuhoonekarilase tõrjeks parasiit enkarsiat, ripslaste tõrjeks röövtoidulist lesta ambat. Kahjureid hävitatakse ka mikroorganismidest valmistatud bio- preparaatidega. Röövikute tõrjeks kasutatakse bakterpreparaate. Nematoodide tõrjel kasutatakse röövseeni. Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid: *Atraktandid keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi. Kõige perspektiivsemad on sugu-atraktandid, sest nendega on võimalik reguleerida liigi taastootmist. Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma 8 kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende järglased saaksid edasi toituda. *Feromoonid bioloogiliselt aktiivsed hästi kõrge lenduvusega ained, mida eritavad putukad ja mis mõjutavad sama liigi isendite käitumist. Suguferomoonid kindlustavad putukatele
Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid näiteks repellendid, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet. Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimisvedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul, paiseleht, võilill, nõges, tomat jne. Atraktandid on aga repellendide vastandid, need on keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi. Kõige perspektiivsemad on sugu-atraktandid, sest nendega on võimalik reguleerida liigi taastootmist. Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende järglased saaksid edasi toituda. Mõningaid rööv- ja parasiitputukaid on hakatud paljundama ja kasutama kasvuhoonekahjurite tõrjeks. Paljundatakse nt. röövlesta (Phytoseiulus persimilis) punase
soovitatav väetamisskeem , kuna liigne lämmastikukogus kõrtes ei mõju hästi põletuskatlale, või koristusaeg, sest biogaasi tootmiseks vajalik biomass koristatakse suvel või mitu korda kasvuperioodi jooksul, kui taimede veesisaldus on kõrge erinevalt põletamiseks varakevadel kogutavast heinast. Samuti on rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Eestis perspektiivsemad energiakultuurid oleksid: · Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad
tolmlemisajana ööpäevas. Reproduktiivne isoleeritus kujuneb tolmlemis- või viljastusmehhanismi eristumisena, mis väldib tolmlemist või viljastamist teistest populatsioonidest pärineva õietolmuga või tingib järglaspõlvkonna eluvõimetuse. Ka mõiste ristumisbarjäär. Need isoleerituse juhud võivad mitmel moel kombineeruda. Uue kasuliku omadusega isendite osatähtsus suureneb kiiremini väikestes populatsioonides. Ühtlasi on väiksemad poplatsioonid kergemini hävinevad. Kõige perspektiivsemad on liigid, millel on suured populatsioonid, mis omakorda on jagunenud paljudeks osaliselt isoleeritud pisipopulatsioonideks. Nii saavad pisipopulatsioonis tekkinud kasulikud omadused geenivahetuse tõttu levide ka teistesse pisipopulatsioonidesse. Liigitekke uurijatele pakuvad huvi liigid, mille üksikutel populatsioonidel on mitmesuguseid erinevusi ja sellised, mis soodustavad ökoloogilist isoleerumist.
sansid saada kurjategijaks. Võttes arvesse, et enamus seksuaalkurjategijaid areneb välja noores eas,143 sellele vaatamata Saksamaa kogemus näitab, et meessoost noorukitele adresseeritud profülaktiline töö on kahe otsaga asi. Kui poisslapsi automaatselt vaadelda potentsiaalsete vägistajatena, see võib häirida nende mehe isiksuse arengut ja teisele plaanile taandub see, et needsamad poisid võivad ka ise sattuda julma kohtlemise ohvriks. Perspektiivsemad on tänapäeval programmid, mis rõhutavad kaastunnet ja sugupoolte individuaalsete piiride eristamise tähtsust. Seni puuduvad selliste programmide efektiivsuse hinnangud. 142 Christoffersen, M. N., Soothill, K., & Francis, B. (2005). Who Is Most at Risk of Becoming a Convicted Rapist? The Likelihood of a Rape Conviction among the 1966 Birth Cohort in Denmark. Journal of Scandinavian Studies in Criminology and Crime Prevention, 6(1), lk 39-56. 143 Heiliger, A. (2002)
annaabi.ee 
