roll, võrreldes meie eeskuju riikidega, vaid pigem sellel. Mida pakuks naiste suurem osalus ühiskonna- ja majanduselus. Kui rõhutada, et meil on noored, targad ja haritud naised, kelle suurem esindatus kas siis rohkem juhtivatel positsioonidel või erialadel, mida naised omandanud, saades väärilist tasu(mitte ei tööta kõrgharituna poeletis või teenindajana) annaks meie ühiskonda nii tugevama kui perspektiivsema majanduse, seda nii arvatavasti suurtemate investeeringute näol kui ka palganumbrilt makstavate maksude näol riigile, peale selle saaksid naised tunda end sõltumatult meestest, vabamalt, mis annaks neile võimaluse olla praegusest rohkem loovad, püstitades enda isiklikke eesmärke, mis avalduksid, kas uute ja uute ettevõtete näol või lihtsalt suurtemate väärtuste näol teistes firmades. Ühiskond oleks palju tervem, mille
nimipingete suhe olla väiksem kui 2. Eesti tingimustes võiks need kogemused ja soovitused tähendada üht ülikõrget pinget süsteemivõrgule (363 kV), üht kõrgepinget ülekandevõrgule (110 kV), üht keskpinget (20 kV) jaotusvõrgule ja üht-kaht madalpinget. Keskpinge osas ei ole muidugi kiire üleminek prae- gustelt nimipingetelt majanduslikult reaalne. Olemasoleva võrgu laiendamisel on küsimus keerukam, kuna võrgus olemas- olev pinge ei pruugi majanduslikult õigustada perspektiivsema nimipinge ka- sutamist. Eesti elektrisüsteemi võrkude arendamisel võib seega lugeda 35 kV võrgu re- videerimise üheks põhiküsimuseks 35 kV pinge likvideerimist ja üleminekut pingetele 110 kV ja 20 kV. Ülemineku lõpptähtaega 2015. a, mis on fikseeri- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 30
annaabi.ee 
