Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15.sajandiga tuli esile ruumikujutse ähmastumine, ebatavaliste värvitoonite eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Inimeste figuurid muutusid ebaloomulikumaks võrreldes 15.sajandiga. Leonardo maalis perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse. Tintoretto maalis on perspektiiv kohati liialdatud. Kristus asetseb küll keskel, aga esiplaanil on hoopiski tema teenijad. Näha võib sügava perspektiiviga ruume. Leonardo ,,Püha õhtusöömaaja" valguse-varju kasutamine on väga kaalutletud ning tundub väga loomulik. Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaja" on varjud kujutatud väga ebaloomulikena, dramaatiliselt mõjuvad värvikasutus. Leonardo maal on värvitud
on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Teosele iseloomulik · suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria; · figuuride asend ning valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; · perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; · harmoonia maali terviku ja detailide vahel; · täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; · suur seinamaal · Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab äraandjast · Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu varju jäetud · lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhtes harmoonia terviku ja detailide vahel
· Tehnika fresko · Teema Ingel ajab Adam ja Eva paradiisist välja · Sümbolid värav ja ingel on taevavärav. Zestid näitavad piina, häbi, kannatamist. Inetud näod rõhutavad nende pahelisust.Näpuga näitav ingel on hukkamõistev. Arhitektuur antiikne. · Kunstiline lahendus Kehad modelleeritud valguse-varjuga. Rakurss Eva näo juures. Perspektiivi kasutamine. Külm-soe koloriit. MASACCIO "Kolmainsus" · Maal mõjub ruumi jätkuna · Perspektiivijoonte koondumispunkt risti aluspunkt · Figuurid sümmeetriliselt · Kolmnurgas · Õp.lk.47 MASACCIO (1401 1428) · PÜHA KOLMAINSUS (1425) Santa Maria Novella kirikus (fresko) · Teema ristilöödud Kristus, neitsi Maarja, jumalaisa, põlvitavad palvetajad · Väljendab Kristuse taassündi. Kolmainsus isa, poeg ja püha vaim · Sümbolid oreooliga jumalaisa, toetab Kristuse keha tähendab ülestõusmist. Arhitektuurne raamistik viitab renessansile. Neitsi
Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. · Iseloomulik on: - suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; - figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; - perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel; - täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; - ,,Püha õhtusöömaaeg" on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. · ,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 · Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; - salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus;
,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495- 1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. Iseloomulik on: - suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; - figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; - perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel; - täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; - ,,Püha õhtusöömaaeg" on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. ,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; 17 - salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus;
● „Püha õhtusöömaaeg“ Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495- 1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. ● Iseloomulik on: suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; harmoonia maali terviku ja detailide vahel; täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; „Püha õhtusöömaaeg“ on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. ● „Mona Lisa“ ehk „Gioconda“ c. 1503-05 ● Iseloomulik: hele-tumeduse meisterlik käsitlus – sfumato; salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus;