Siin on Vinci maalimislaad juba välja kujunenud võime näha romantilist ja salapärast meeleolu, madonna õrna ja pehmet naeratust (see on Vinci üks iseärasusi!). ,,Püha õhtusöömaaeg" - maalitud 1496-1497 ühe Milaano kloostri söögisaali seinale. See on halvasti säilinud tänu Vinci poolt ebaõigesti valitud maalimistehnikale. Tänapäeval siiski restaureeritud. Maal paistab silma suurepärase kompositsiooniga Kristusesse kui kesksesse figuuri koonduvad ruumi perspektiivijooned, teda ümbritsevad jüngrid on peade asetuse, käteliigutuste ning pilkude suunaga liidetud ühtseks tervikuks. ,,Mona Lisa" (ehk ,,Gioconda), tuntuim Vinci maal. Kujutab kauni, sinasse uppuva maastiku taustal istuvat salapäraselt naeratavat naist. Samalaadseid, psühholoogiliselt sügavaid portreid on Vincil veelgi, samuti maale usulistel teemadel. Suhteliselt rohkesti on säilinud Vinci joonistusi. On ka arhitektuurikavandeid, mis jäid teostamata.
Haritud eurooplane seostab püha õhtusöömaja temaatikat kunstis eelkõige Leonardo da Vinci nimega. Aastatel 1495-1497 maalis ta Milanos paikneva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maali, mis on jätnud kunstiajalukku unustamatu jälje. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti kompositsioon teose ülesehitus, mis on rangelt sümmeetriline. Keskel troonib avatud akna taustal Jeesus, tema juurde suunduvad ruumi perspektiivijooned, mis suurendavad veelgi Jeesuse keskset tähtsust. Õpetaja kõrval istuvad tema jüngrid kolmestes gruppides, mis moodustavad igaüks omaette terviku. Kahjuks on sellest kuulsast freskost1 tänapäeval säilinud vaid riismed. Maali hävingus ei ole süüdi üksnes aeg, vaid ka kunstnik ise. Leonardo teostas selle töö mitte sobivas freskotehnikas, vaid temperas2. vvvv Ghirlandaio. Cena. San Marco klooster. Firenze.
ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni "Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Nende hulgas on ootuspäraselt Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane. Väga kaalutletult, kuid veenvalt on lahendatud nende esiletõstmine teiste seast. Muidugi on nad kesksel kohal, kuid lisaks on nende õlgade kokkupuutekoht see punkt, kuhu koonduvad kogu pildi perspektiivijooned, ning nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas. Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid. Tema oli esimene suur kunstnik, sek kasutas oma tööde juures ulatuslikult õpilaste abi. Kunstnikku tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal lõi Raffael üldistatud ideaalkujud. Just neile mõeldakse, kui räägitakse nn. klassikalisest ilust. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna -
Haritud eurooplane seostab püha õhtusöömaja temaatikat kunstis eelkõige Leonardo da Vinci nimega. Aastatel 1495-1497 maalis ta Milanos paikneva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maali, mis on jätnud kunstiajalukku unustamatu jälje. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti kompositsioon teose ülesehitus, mis on rangelt sümmeetriline. Keskel troonib avatud akna taustal Jeesus, tema juurde suunduvad ruumi perspektiivijooned, mis suurendavad veelgi Jeesuse keskset tähtsust. Õpetaja kõrval istuvad tema jüngrid kolmestes gruppides, mis moodustavad igaüks omaette terviku. Kahjuks on sellest kuulsast freskost1 tänapäeval säilinud vaid riismed. Maali hävingus ei ole süüdi üksnes aeg, vaid ka kunstnik ise. Leonardo teostas selle töö mitte sobivas freskotehnikas, vaid temperas2. Ghirlandaio. Cena. San Marco klooster. Firenze.
Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Uhkete kaarte ja võlvide all mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Nende õlgade kokkupuutekoht on punkt, kuhu koonduvad kõik perspektiivijooned ning nende peade taustaks on hele taevas. Veelgi tähtsamad on tahvelmaalid. Tema oli esimene kunstnik, kes kasutas õpilaste abi. Raffael lõi üldistatud ideaalkuju. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Tema lemmikmotiiviks oli madonna, kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikult õrnale ilule.
annaabi.ee 
