majanduskasvu seiskudes miinusesse. Üha enam toiduaineid muutub kunstlikuks kõhutäieks, sest puu-, juur- ja aedviljad on töödeldud rohkete kemikaalidega, mis tähendab seda, et viljakahjurid jäävad pika ninaga ning inimesed saavad rohkem toodangut kui ilma mürkideta. Enamus tänapäeva ärimehi on raha peal väljas ning nende moto on: ,,Mida rohkem, seda uhkem," kuid selline rikastumismeetod tekitab tervislikke kahjustusi suurele kogukonnale tarbijatest. Pikas perspekstiivis põhjustab sellise toidu söömine põhjustab kulutusi ravimite ostuks kulunud raha. See tähendab lõppkokkuvõttes seda, et pigem eelistada mahedat, kui osta kemikaalidega töödeldud toodet. Hirmud, mis ümbritsevad ja piinavad meid päevast-päeva, on muutunud varasemaga võrreldes majanduslikumaks. See aga, kuidas oma hirme maha suruda ei olene enam tänapäeval niivõrd endast, kuivõrd teistest. Võõrastel inimestel on praegusel ajahetkel rohkem
õppimisvõimalused piiratud. Kooliskäimist Aafrika riikides takistab sageli vaesuse, haiguste ja rahvastiku kiire juurdekasvu nõiaring. Kuigi haridus, kultuur ja majanduslik kasv on omavahel tihedalt seotud, ei mõisteta arenevates maades tihtipeale hariduse tähtsust. Lastevanematel on sageli majanduslikult väga raske ning sellisel juhul rakendatakse lapsed tööle, kus on küll kiiremad tulemused, kuid pikaajalisemas perspekstiivis oleks kasulikum lapsed haridusega kindlustada, kuigi sellises juhul ei tule kasu nii ruttu kui soovitakse. JA seepärast on ka levinud lapstööjõu väga laialdane kasutamine. Kuid kuidas aidata neid , kes ennast ise aidata ei saa? Õnneks on palju inimesi ja organisatsioone kes soovivad ja tahavad Aafrikat abistada ja nende probleeme leevendada. Nt ÜRO lastefond UNICEF on palju teinud selleks et nende olukord oleks parem
annaabi.ee 
