vahelist lahutamatut sidet, mille ehedaimaks näiteks on fakt, et enamus juttudes esinevatest peategelastest on pool-inimesed, pool-loomad või pool-linnud. Teiste sõnadega öeldes, tegelaskujud võivad esineda nii inimese kui ka looma kujul. Samadel printsiipidel põhineb ka Mendashi abieelumisest kõnelev pärimus. Jutustuse mõte on üsna selge: inimene ja maailm tema ümber moodustavad ühe terviku. Hüljes on lihaks saanud vesi, kaaren personifitseerib õhku ja põhjapõder kajastab elusolendiks kehastunud metsa ideed. Pärimus toob ilmsiks, et muinasaegsed jahimehed hingestasid looduse ja uskusid inimese ja loomade vahelisse veresugulusse, see tähendab, neil oli totemistlik maailmavaade. Lühidalt jutustades on Mendashi tegelaskkujuga seotud pärimuste tagapõhi järgmine: Mendash oli naissoost shamaani poeg. Naisel oli võime end põhjapõdraks moondada
Piiras aadli võimu ja iseseisvust. Kirjutas ‘Poliitilise testamendi.’ Richelieu sõnul peab riiki valitsema printsiibi raison d’état kohaselt, see on lähtudes riigi võimupoliitilisest vajadustest ja huvidest, mitte muudest põhimõtetest (nt religioon või moraal). Riik peab olema nii seesmiselt kui väliselt tugev, et tagada rahva heaolu. Tugeva riigi aluseks on üheltpoolt reaalne võim, stato, teiselt poolt aga legitiimne valitsus – so seaduslik kuningas, kes personifitseerib riiki – Louis XIV viis selle äärmusesse printsiibiga: ‘riik, see olen mina.’ Välispoliitiliselt oli Prantsusmaa tugevuse eelduseks Habsburgide võimu murdmine ja tugeva ühinenud Saksamaa tekke takistamine. Kuigi Habsburgid olid katoliikluse peamised toetajad Euroopas, toetas kardinal Richelieu, ise katoliiklane, seepärast Saksa protestante – järgides mitte religioosseid ja moraalseid kaalutlusi, vaid raison d’étati
annaabi.ee 
