koolitustegevuse järgnevatele etappidele. Praktika näitab, et kõige raskem on vajadusi (kogutud infot) õigesti analüüsida ning koolitusele selged ja konkreetsed eesmärgid seada. Seetõttu jäädakse hiljem tihti kimpu ka koolituse 9 tulemuslikkuse hindamisega. Koolitusvajaduste hindamisel lähtutakse prognoositavast personalivajadusest ja töötajate teadmistele ja oskustele esitatavatest nõuetest. · Koolituse planeerimine viib vajadused kokku võimalustega, selle tulemusena valmib koolitusplaan. Koolitusplaaniga kaasneb koolituskulude eelarve, milles planeeritakse koolitusplaani täitmiseks vajalikud kulutused. Töötajate koolitusvajadus on enamasti väga spetsiifiline ja eeldab seetõttu isikupärast lähenemist. Tõhusa treeningu ettevalmistamiseks on vajalik valida õige
esialgu tuleks personalivajaduse hinnang läbi viia vaatlemata konkreetseid tähtaegu; hinnata tuleb kõikide projekti osade personalivajadust, isegi siis kui kogemused mingis osas puuduvad; probleemide korral tuleks kasutada väliste ekspertide abi; hinnanguid andes tuleks arvestada tõenäoliste riskidega. Analoogidele toetuvate meetodite kasutamise aluseks on teiste projektide kogemused. Lähtutakse mingi analoogse projekti või osaprojekti personalivajadusest. Eristatakse seejuures kahte meetodit: ümberarvutamise meetod - aluseks võetakse projekt, millel on samasugune struktuur kui planeeritaval projektil. Püütakse kindlaks määrata personalivajaduse erinevus planeeritaval ja võrdlusprojektil ning selle alusel arvutatakse kogu projekti personalivajadus. osaprojekti meetod - seda meetodit kasutatakse, kui projekti mingi osa teostamiseks kuluv aeg on väga kergesti kindlaksmääratav. Kasutades tegevuste omavahelisi
annaabi.ee 
