novapdf.com) Territoriaalsus Territoriaalsus – käitumiste ja tunnetuste kogum, mida väljendab indiviid või grupp ning mis põhineb tajutud omanikutundel mingi füüsilise ruumi suhtes Esmane territoorium Teisesed territooriumid Avalikud territooriumid Personaliseerimine You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Kontoriruumide personaliseerimine Identiteedi toetamine Tööga rahulolu You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Kaitse territoriaalse sissetungi puhul
(nt areng, palk tunnustamine jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala. Töökeskkonnaga rahulolu jaguneb: füüsilised tingimused (valgustus, temp, müra jne), töö ohutus(temp, müra, alko jne), psühholoogilised tingimused (privaatsus, inimtihedus, territoriaalsus), tööaeg (vahetus, libisev graafik jne), kontorid (avatud, kuubikud), paigakiindumus (personaliseerimine, oma laud jne), mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused.
jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala. Töökeskkonnaga rahulolu jaguneb: füüsilised tingimused (valgustus, temp, müra jne), töö ohutus(temp, müra, alko jne), psühholoogilised tingimused (privaatsus, inimtihedus, territoriaalsus), tööaeg (vahetus, libisev graafik jne), kontorid (avatud, kuubikud), paigakiindumus (personaliseerimine, oma laud jne), mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused.
6. Mida tähendab `print on demand `? · print on demand on uueks tehnoloogiaks kirjastustöös. Ta on trükiste levitamise uueks viisiks, mis võimaldab väga väikeste tiraazide trükkimist. Selle süsteemi järgi trükitakse ainult vajalik kogus trükisest. Trükkimine toimub vare olemasolevatest failidest. Vajaduse korral failid töödeldakse vastavalt konkreetse tellimuse nõuetele. 7. Mis tähendab trükise personaliseerimine ? · ISIKUSTAMINE-mille juures põhilised tekstis olevad andmed muudetakse igas eksemplaris · igale trükisele on selle isiku nimi kellele see läheb 8. Kuidas töötab termosiirde printer ? · saada kujutist kasutades arvutit ja seadmed, kus soojuse mõjul toimub kujutise loomine või ülekanne trükitavale materjalile. 9. Kus kasutatakse jugatrüki trükkimise põhimõtet ? · Laiaformaadilistes trükimasinates, digiproofide valmistamisel
Tunnete konfliktid viha, eelarvamuste, põlguse, vastumeelsuse või isiklike kokkupõrgete tagajärjel Konflikt areneb läbi 4 staadiumi: 1) Potentsiaalne vastandumine – tingimuste olemasolu selleks, et saaks tekkida konflikt. Need tingimused ei pruugi konflikti viia, kuid nende olemasolu on vajalik selleks, et konflikt saaks tekkida. Kommunikatsiooni katkemine on aga mitmete konfliktide põhjuseks ja tagajärjeks 2) Konflikti tajumine ja personaliseerimine – Kui eelnevas punktis esitatud tingimused tekitasid frustratsiooni, siis konfliktne vastandumine kujuneb välja sellel staadiumil. Konflikt kujuneb välja alles siis kui mõlemad pooled tunnetavad vastuolu. 3) Käitumine – Alles sel staadiumil üritavad inimesed käituda viisil, mis raskendab teistel inimestel nende eesmärke saavutamast. Tegevused peavad olema tahtlikud. Seetõttu muutub konflikt aga avatuks.
o See muudab paremaks mälu, aidates meenutada soove ja kohustusi o Avalikult mingi kohustusega sidumine Mõjukuse hindamine - Olu edukas – millised psühholoogilised eeldused peavad olemas olema et muutus toimuks - Ei olnud edukas – millised on põhjused miks läbi kukkus - Kas tuumuskumused on muutunud? On aga kas piisavalt? - Olemasoleva kavatsuse puhul – tajutud ja tegeliku kontrolli muutmine - Taustamõjurite lisamine Sihtmärgistamine ja personaliseerimine - Sihtmärgistamine – elanikkonna erinevate kihtide ja segmentide uurimiseks on tarvis kasutada erinevaid meetodeid - Demograafilised muutujaid ka väärtused, isiksuseomadused ja elustiilid - Kommunikatsiooni kanal - Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid:
Personaalne ja püsiv: vanadus Situatiivne ja ajutine: kohalik kass jooksis rajale Situatsiivne ja püsiv: Veerpalu treenerid on juba pikemat aega olnud ebaadekvaatsed PÕHJ Personaalne Situatiivne US Ajutine PA ??? SA ??? Püsiv PP ??? SP ??? Grupitaju, keskkonnataju Grupieelarvamused ja stereotüübid Me kaldume üldistama suurt rühma ühesugusteks nt egiptlased, reformikad, keserakondlased. Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Tubade jaotus korteris, lilled naabri peenral! Keskkonnataju seostame oma tajus mingit füüsilist keskkonda teatud isikuga. Nt kui me läheme oma suvilas naabrimehe suvila aeda, siis näeme seal tegelikult naabrimeest. Kui on naabrimehe suhtes positiivne suhe, siis "oi kui vahvad lilled" kui aga on mingi kana kitkuda, siis "jälle mingi nõme peenar". Meie-nemad
c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni. 3. individuaalsed tegurid a) kongitiivne elevatsioon, aistingud ja tajud tekivad ka välise stiimulita, võimatu on eristada tajuelamusi mälust või kujutlusest b) inimene kui mõtestamist püüdlev olend: otsib seletust ka ebatavalistele elamustele, kui tavalised seletused ei sobi, leiab luululised. c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired
TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS – EKSISTENTSIAALSED LÄHTEKOHAD (HARRISE TÜPOLOOGIA) KONFLIKTI KULGEMISE PROTSESS Konflikt areneb läbi 4 staadiumi 1) potentsiaalne vastandumine – tingimuste olemasolu selleks, et saaks tekkida konflikt. Siia alla võivad kuuluda nii kommunikatsioon, organisatsiooni struktuurist tulenevad põhjused kui ka isiksuslikud tegurid, ressursside vähesus, samuti selle konflikti ajalugu jne. 2)Konflikti tajumine ja personaliseerimine – Kui eelnevas punktis esitatud tingimused tekitasid frustratsiooni, siis konfliktne vastandumine kujuneb välja sellel staadiumil. Konflikt kujuneb välja alles siis kui mõlemad pooled tunnetavad vastuolu. 3)Käitumine – Alles sel staadiumil üritavad inimesed käituda viisil, mis raskendab teistel inimestel nende eesmärke saavutamast. Konflikt võib ka näiteks püsida tükk aega madalal tasemel ja siis ootamatult eskaleeruda 4)Konflikti tagajärjed.
tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad). • Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane, Kaitseliitlane jne). Gestaltistid – kuri- sõbralik, soe-külm, avatud-suletud • Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond (inimestevahelised suhted) Grupitaju, keskkonnataju • Grupieelarvamused ja stereotüübid • Meie-nemad • Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Tubade jaotus korteris, lilled naabri peenral! • Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis Kokkuvõte • Taju sotsiaalsus. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias, tegelikkuse konstrueerimine. • Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia, • Kalduvus omistada põhjuseid, fundamentaalne atributsiooniviga
Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt kui lähedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused ... Personaalne ruum 1. Sissetungiv 2. Normi järgiv Territoriaalsus. Personaliseerimine Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina. Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?! Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad, avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga "kuuluvusest". Kuuluvusmärgid: nimesilt, kott toolil, senine praktika ... Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele.
põhjus iseenasse. Kui midagi läheb halvasti, asetatakse põhjus situatsiooni); ohver; füüsiline atraktiivsus on seotud positiivsete atributsioonidega; sooerinevused (nt naisautojuht teeb liiklusõnnetuse, seda atributeeritakse mitte situatsiooni vaid soostereotüübiga) Grupitaju, keskkonnataju · Grupieelarvamused ja stereotüübid. Meie-nemad. · Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Sotsiaalne taju kandub üle isikutelt füüsilisele keskkonnale. · Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis. Hoiakud Hoiak ja väärtus Hoiak püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti. Tugev emotsionaalne komponent. (nt meeldib T. Mägi; eelistan reformierakonda; armastan hiina toitu jms) Väärtus püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi (nt kollektivism-individualism; tranditsioon-muutus jne) Shalom Shwarts, R
erakondade rahastamise järelvalve; keelatud annetuste võtmine kriminaliseerida; (235-239)12 institutsiooni omavahelisi seoste analüüs. Probleem Eesti kui väike riik ja ühiskond. Ühelt poolt loob väike ühiskond illusiooni, et kõik tunnevad kõiki, mis näib läbipaistvam ja seetõttu vähem korrupeerunud ühiskond. Teiselt poolt loob väike ühiskond mitmele tõsisele probleemile soodsa keskkonna: lähedased suhted ja ametikohtade personaliseerimine tekitavad probleeme kontrolliga ja ametikohtade kuritarvitamises. Väikesed asutused ei paku piisavalt karjäärivõimalusi. Liiga palju osapooltevahelisi kokkuleppeid. (nt kui inimene varastab töökohast, siis lõpetatakse leping ja nõutakse vara hüvitamist, selle asemel, et politseisse teatada) Ivar Tallo, 1999, Kommentaar avaliku teenistuse eetikakoodeksile, Juridica: http://hum.ttu
tajuta olukorda sellisena nagu ta objektiivselt on. Katastrofeerimine miski on totaalselt läbi ja miski ei päästa enam hävingust või kaotusest. Enese alavääristamine mul ei tule välja, ma ei oska, ei suuda jne. Mustvalge mõtteviis Olukorra talumatuks pidamine usutakse, et kui kardetu juhtub, siis ei suudeta seda üle elada Valikuline abstraheerimine detail on kontekstist lahutatud, selle alusel tehakse kaugeleulatuvad järeldused Personaliseerimine süüdistatakse väliste asjaolude kujunemises iseennast ja elu pisiasju võetakse liiga isiklikult. Kõige suurem oht emotsionaalsele ebastabiilsusele on see, kui inimene hakkab liiga palju mõtlema, mida teised arvavad. Inimene järeldab, et ta saab ennast aktsepteerida ainult siis, kui teised seda teevad. Paljud emotsionaalsed ja käitumishäired on tekitatud sellest, kuidas me tõelisust mõtestame. Adler: kõik sõltub arvamusest. Omnia ex opinione suspensa sunt. ABCD- mudel.
Kaitseväelased. Tippmuusikud. Alternatiivid- kas on kuhugi mujale minna. Koondpühendumine- vaadata kõike erinevalt, mitte liita kokku. Organisatsioonipoolne toetus: Sotsiaalne toetus tugineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Kui mina kui töötaja annab org-le midagi, ootan, et saan vastu. vastutulelikkuse norm ,mis kohustab ühte osapoolt vastama samaga teisele poolele. Kuidas juht alluvaid kohtleb, see omistatakse organisatsioonile. Juht on org esindaja. Personaliseerimine tööandja- kas tegutseb legaalselt, moraalselt, finantsiliselt korrektne. Tööandja kui organisatsioon. Tekivad töötajate ootused. Vabatahtlikkus vs väline surve- kas käituma vabatahtlikult nii või mõni väline surve nõuab. Välised- seadused, lapsepuhkus, õppepuhkus. Kui org teeb vabatahtlikult, siis in panustab omalt poolt. Org sõltuvad- koolitused, edutamine, ülesannete mitmekesistamine, palgamäärad. Väline surve- Õiglus organisatsioonis:
kutsub ta mõned õpilased, kes pole veel päris aru saanud laenamistehtest, klassi tagumises osas oleva laua taha, et aidata neil põhimõttest aru saada. - Õppematerjali täieliku omandamise kontseptsiooni rakendamine. Võimaldab õpilastel omas tempos õppida. Kontseptsiooni kirjeldus (vt Krull, 2001, lk 355-357). Eriti sobib nõrgematele õpilastele, kuid rakendamine on nõuab suuri ressursse ja ettevalmistust. - Sisu personaliseerimine. Sageli pole õpiraskused tingitud vaid puudujääkidest tunnetusvõimes vaid ka motivatsioonis. Probleemi lahendamiseks kohandatakse õppimise eesmärke, sisu või ka õpimeetodeid, et muuta õppimine õpilasele isiklikult huvipakkuvaks ja oluliseks. Vastavate metoodikaid käsitleme detailsemalt õpimotivatsiooni põhikontseptsioonide ja strateegiate all. 25. Kodutööde ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös.
Sümpaatia loomine ehk "head" ohvrid on kõrge moraaliga head inimesed, kellele on tehtud kohutavat ülekohut ja neil endil ei lasu mingit süüd Konstrueerida ohvri kannatused kohtutavateks Ohvri juhuslikkuse konstrueerimine ehk järgmine ohver võib olla igaüks meist Andrei Hvostov: Minu elu Annleenaga (20.04.2013 EPL) Andrei Hvostov: Annleena kui sümbol (22.04.2013 EPL) Konstrueerides ohvri "puhta" ja moraalsena Ohvri personaliseerimine ja võimalusel tuntud isikute konstrueerimine ohvritena Ebaõnnestunud ohvri konstrueerimine Publikul ei teki ohvri suhtes kaastunnet: ... kui ohver on kahju tekkimises (kaas)vastutav ... kui tekkinud kahju oli väike ... kui ohver on "paha inimene" Süüdlase konstrueerimine NB! Publik süüdistab "süüdlast" üldjuhul vaid, siis kui kahju on tekitatud tahtlikult või teadlikult.
vastuvõtliku heastamisprotsessi. Hästi väljatöötatud toetavad teenused ja alati on siin tegemist teenustega muudavad põhitoote või teenuse hõlpsamini kasutatavaks. Heastamisprotsessid aitavad kliendid tagasi võita, kui peaks esinema probleeme. Rahulolematule kliendile ei meeldi tõenäoliselt firma toode või teenus see ei vasta tema poolt eeldatavale ootusele. Kõige rohkem üliinimlikke pingutusi nõuab kliendi rahulolevast täiesti rahulolevasse faasi viimine. Vajalik on personaliseerimine, kliendi täielik mõistmine, tema vajaduste ette aimamine, pidev meeldivalt üllatamine ja ootuste ületamine. Esmapilgul näib siin olevat vastuolu Jones'i ja Sasser'i järgi tuleb kõige rohkem rahulolematute klientide rahulolu tõstmiseks tegeleda toote põhiatribuutidega (hind ja kvaliteet), kuid eespool käsitletud seisukoha järgi tuleb rahulolematud kliendid üldse minna lasta. Lahendus seisneb aga rahulolematuse põhjendatuses. Kui toote
a. Isiksuseteooria o Psüühikahäirete allikas on Ellise järgi inimeste kahetsusväärne soodumus hinnata elusündmusi ja iseennast dogmaatiliselt ja absolutistlikult. o Düsfunktsionaalsed mõtted Katastrofeerimine Enese alavääristamine Mustvalge mõtteviis Olukorra talumatuks pidamine Valikuline abstraheerimine Personaliseerimine o Põhisisu: inimese emotsionaalsed reaktsioonid on määratud eelkõige tema mõtetest,tõekspidamistest ja arvamustest. o Tõelisuse mõtestamise viis. Adler: kõik sõltub arvamusest. REBT-i põhimõtteid 1 o Rõhk väära õppimise ja moonutatud infotöötluse tulemusel tekkinud ebafunktsionaalsel käitumisel ja mõtlemisel. ABCD- mudel:
palju plusse, Probleemiks töö, mis ei võimalda paindlikkust. Kaugtöö – sots. Ideniteet võib kaduma minna. Töö ja mittetööö põimimine. TÖÖKESKKOND Kontorid vs teised keskkonnad – kontoris on nad kokkusurutud ja suhtlemine on tihedam. o Avatud vs traditsioonilised kontorid kontorite tüübid Paigakiindumus – suurem siis kui olen traditsioonilises kontrois kus on mul rohkem OMA pinda. o Personaliseerimine Keskkond ja produktiivsus – oelenb sellest mis on inimese jaoks olulisem, kas grupieffektiivsus v individuaalne ülesanne kus on vaja keskenduda(privaatne kabinett on siis parem). Funktsionaalne mugavus - TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD HILINEMINE Krooniliselt kasvav – selline hilinemine mille puhul töötaja hilinemise kestvus ja sagedus ajalises mõõtmes suureneb. Stabiilne perioodiline – teatud perioodil on ja teatud perioodidel ei ole
(Ekman). Suhtlemisdistantsid (prokseemika) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Territoriaalsus. Personaalne territoorium Inimeste territoriaalsuse määratlemise üheks peamiseks funktsiooniks on privaatsuse tagamine (Altman 1975). Üheks võimaluseks oma territooriumit määratleda on tema personaliseerimine. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki territooiume: 1) Primaarsed territooriumid. 2) Sekundaarsed territooriumid 3) Avalik territoorium Prokseemika Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm). 2)personaalne distants - 46 - 120 cm - see on lähim ruum kuhu võõrast tavaliselt lastakse.
vaststikku sõltuvad), või kui üks grupp saavutab midagi teise kulul, siis on samuti tegemist konflikti alegetega. Individuaalsed erinevused – teatavad isiksuse jooned – nt need kes on väga autoritaarsed, dogmaatilised ja kes demonstreerivad madalat enesehinnangut – viivad samuti potentsiaalse konfliktini. Samuti võivad konfliktid tekkida siis kui osa inimesi hindab nt võrdsust, teised aga õiglust tasustamisel. 2) Konflikti tajumine ja personaliseerimine – Kui eelnevas punktis esitatud tingimused tekitasid frustratsiooni, siis konfliktne vastandumine kujuneb välja sellel staadiumil. Konflikt kujuneb välja alles siis kui mõlemad pooled tunnetavad vastuolu. Ehkki konflikti tajutakse, ei pruugi see aga olla personaliseeritud – st et ta ei ole suunatud kellegi vastu. See konflikt ei pruugi isegi mõjutada teie suhtumist oma kaastöötajatesse. Kui aga konflikti tunnetatakse, siis on inimesed sellest juba emotsionaalselt haaratud, neis
· Visuaalne filter kuivõrd on nimi visualiseeritav graafilise disaini vahenditega 37 Brändi loomise etapid 1 Ettevalmistusfaas Töögrupi loomine Huvigruppide analüüs 2 Analüüsifaas Sihtturgude analüüs Sihtrühmade analüüs Toote/teenuse analüüs 3 Ideede genereerimise faas Brändi suhestamine klienti Brändi personaliseerimine Brändi väärtuste polariseerimine Brändi identiteedi aluste audit Brändi nimede genereerimine, analüüs ja valik Ehk Brändi tuuma loomine ning kommunikatsiooni aluste väljatöötamine 4 Teostuse faas Brändi graafika audit ja graafiliste elementide loomine Fookusgrupi uuring Brändi juhtimise instrumendid: · Reklaam selle kõigis vormides · Tootepaigutus, · Sponsorlus · "word of mouth","kõikjal olev sõna", selle juhtimine (PR) Reklaamteate põhimõtteline struktuur
annaabi.ee 
