sisepoliitilist olukorda ja heitis välismaa silmis isevalitsusele halba varju. Aleksander I püüdis pärisorjust kaotada kuid aadli vastuseisu tõttu jäi see tegemata, erandiks vaid Balti kubermangud, kus pärisorjus 1816-1819 kaotati. Olukord jäi samaks ka Nikolai I ajal. Aleksander I ajal said mitmed impeeriumi äärealad küllalt suure poliitilise autonoomia. Viini kongressi otsusega loovutati suurem osa Varssavi hertsogiriigist Venemaale. Loodi venemaaga personaalunioonis olev poola kuningriik. Venemaaga liideti ka Soome. Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks. Selleks püüti vene keelest teha asjaajamiskeelt, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust.
(valitseja, pealinn, liitlassuhted) Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi-Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani. 8
mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich.
kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856. aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all. India tollased elanikud polnud võõra võimuga rahul ning tekitasid mässu. Seda saab nimetada ka India esimeseks vabadussõjaks või ka sipoidide mässuks. Mäss pani kolooniate võimu küll kõikuma, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Sõja tulemusena kukutati selle aja Mogulite dünastia ja India muutus Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks. Sipoidide mäss Sipoidide mäss toimus 1857-1858. aastal. See algas 10. mail Meeruti linnas. Sipoidid polnud rahul brittide käitumisega india rahva vastu. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist. Neid ei rahuldanud palgad ega toit. Viimaseks tilgaks vastuhaku karikasse olid kuulujutud sellest, et uued padrunid on võitud määrdega, milles on sea- ja veiserasva. Sipoidide hulgas olid
(3p) Meie riik ei ole endine liiduvabariik, nagu seda on Kõrgõzstan ja Turkmenistan, millel tuli iseseisvaks hakata, sest liitu enam polnud. Samuti ei pea meid suurem osa meile olulistest riikidest meid liiduvabariigiks. Enamus neid riike tunnistab, et Eesti Vabariik taastati 1918. aastal, just õigusliku järjepidevuse põhimõttel. Autor toob välja, et me ei saa endid võrrelda soomlastega, kelle riikluse alus, parlament ja rahasüsteem rajati personaalunioonis Vene keisriga, kui sellest hoolimata, pidid soomlased 20. sajandil Nõukogude Venemaaga tegema kolm korda rahu. 4. Milline tähtsus on omandil Eesti riigi õigusliku järjepidevuse kestmisel? (3p) Õigusliku järjepidevuse põhimõttest tuleneb meie kodakondsuspoliitika ja omandipoliitika. Selle tulemusena on Eestis on taastatud hulk asutusi, ettevõtteid ning kodanikuühendusi. 5. Kellele ja milleks on vaja Eestis ja mujal Euroopas totalitaarsete režiimide
5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa , mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle - Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi- Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani. 8
Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne- Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri saarte üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra-
Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa. 16. sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-Liivimaaks ehk Inflantyks. 1710
Taani ja Norra kaupmeestel. Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal 1800 saatis Taani kuningas Althingi laiali. Iseseisvumine 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Kriis Islandil praegu Island, mis on juba aastaid olnud rohkem sõltuv finantssektorist kui kalastusest, on majanduskriisis, mida iseloomustavad järjest kosuv inflatsioon, taevasse kõrguvad intressimäärad ja raske maandumise suunas tüüriv majanduskeskkond. Kõige paremini on kriisi tunda Nasdaq-OMXi süsteemi kuuluval Reykjaviki börsil. Aktsiahinnad on viimase aastaga langenud 50%
kahtlustatud lasti maha või arreteeriti, juhid nt. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangi. Venemaale põgenes ka Laidoner. Keeleks sai saksa keel, mõisad ja muu omand tagastati omanikele, põllumajandussaadusi saadeti Saksamaale, tehased soikusid, tööpuudus suurenes, linnad olid näljas. Rüütelkonnad arendasid tegevust ühinemiseks Saksamaaga kutsuti kokku maakogud, seejärel Eesti- ja Liivimaa ning Riia maanõukogu (see otsustas luua Balti hertsogiriigi personaalunioonis Saksamaaga- ametisse pandi valitsus ja sõjajõude formeeriti). Välisdelegatsioon sai aga iseseisvusele toetust Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. 1918 vajusid Keskriigid kokku ja Saksa liitlased alistusid. Nov. puhkes Saksas revolutsioon, kuulutati välja vabariik 11.nov. sõlmiti Antantiga Compiegne'i vaherahu, alustas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus (PA oli aga samal ajal alustanud pealtungi läände). 21.nov. võim sakslastelt üle võetud.
sajandi teisel poolel toimunud Hollandi ja Skane sõjas olid omavahel liitlased Prantsusmaa ja Rootsi, kes sõdisid Taani ja BrandenburgiPreisimaa vastu. Rootslased saatsid küüdimeestena Saksamaale arvukalt eesti talupoegi, kellest enamus jäid kadunuks. “Kui vägi Brandenburgi läks”. 23) 7aastase sõja osapooled Peamisteks sõdivateks poolteks olid Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Inglismaaga personaalunioonis olev Hannover, Austria liitlased olid Venemaa ja Rootsi. Samal ajal leidis Ameerika kolooniates aset Prantsusmaa ja Inglismaa vaheline vastasseis, millest tuli edukalt välja Inglismaa. 24) Mille eest hoiatas Thomas Robert Malthus eurooplasi? Selle eest, et ühiskond ei suuda end ära toita, kui rahvaarv kasvab põllumajandustoodangust kiiremini. Seetõttu
Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa. 16 sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629.. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-liivimaaks ehk Inflantyks. 1710
1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul.
Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Üldiselt Riigihümn - Lofsöngur Pealinn - Reykjavík Pindala - 103 000 km² Riigikeel -(ed) islandi Rahvaarv - 309 699 (1. aprill 2007) Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² President - Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister - Geir Hilmar Haarde Iseseisvus - 17. juunil 1944 Rahaühik - kroon (ISK) Ajavöönd - maailmaaeg Tippdomeen - .is Telefonikood - 354 Haldusjaotus
leidvate mittetulundusühingute poolt uuritav 20. sajandi ajalugu ongi see õige ja ametlik ajalugu. 3 Taastatud Eesti Vabariik ei olnud liiduvabariik nagu Kõrgestan, kuigi Kõrgestan lõpuks ikkagi iseseisvus, kui liitu enam ei olnud. Eesti Vabariiki tunnistati kui iseseisvunud vabariiki, aga Turkmenistani peeti Nõukogude Liidu lagunemisel iseseisvunud liiduvabariigiks. Kuigi Soome oli personaalunioonis Vene keisriga, pidi Soome siiski Nõukogude Venemaaga kolm korda rahu tegema. Eestlased taastasid oma kodanikuühendused peale okupatsiooni, aga Soome austas oma lepinguid Venemaaga. Soome keeles on mõiste ryssäviha, aga eestlastel ei ole. 4 1919. aasta maaseadus pani enamiku eestlastest Eesti Vabariiki toetama. 30 aastat hiljem tulid kolhoosid ja maad ning varad võeti talupoegadelt ära. 1990. aastatel anti
Taani-Norra kuningas Frederik VI astus liitu Napoleoniga ning jäi seetõttu Napoleoni sõdades kaotajaks. Kieli rahuga 1814 loovutati Norra Rootsi kuningale Karl XIV Johanile. Kevadel 1814, kui Rootsi väed olid lõuna pool sõjakäigul, õnnestus Riigikogul (Riksforsamlingen) Eidsvollis välja töötada ja anda 17. mail 1814 liberaalne Norra põhiseadus, mis põhineb rahva suveräänsuse printsiibil. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri saarte üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi
1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Balti Hertsogiriik Baltisaksa aadlike privileegid ja valdused taastati ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki, samuti muuta Tartu Ülikooli uuesti saksakeelseks. Kuni 1918. aasta sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema, kuid Saksamaa jõudis siiski enne sõja kaotada, kui see riik välja kuulutada jõuti. Ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas
Unitaarriiki iseseisvad riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühte seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vadi on kohalikud esindused. Liitriigil on teatud ühisorganid, kuid peale nende on osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. Monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks. Personaalunioonis ühendab riike ühine riigipea. Riigid kui rahvusvahelise õiguse subjektid. Reaalunioonid on rahvusvaheliste lepingutega loodud unioonid, mille eesmärk on teostada ühist riigikaitset. Üks riigipea ning rahvusvaheliselt tunnistatakse ainult uniooni. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Majanduskoostöö ja kaitse koostöö
vajadusteks viiakse Eestist välja – sh. toiduainetevarud, tööstussisseseaded jms. Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, Eesti rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali; mitu tuhat arreteeriti, mitmed juhtivamad Eesti tegelased sh. peaminister Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse. Ametlikuks keeleks sai saksa keel ja ka Tartu ülikool ja gümnaasiumid läksid üle saksakeelsele õppele. Balti Hertsogiriik – sakslastel oli plaan rajada Eestisse ja Lätisse nn. oma riik mis oleks personaalunioonis Saksa riigiga – Saksamaa saab aga sõjas lüüa ja plaanid nurjuvad Eesti vabadussõda (1918 – 1920) Sõja põhjused: 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise Vene impeeriumi alad sh. Balti alad, mis olid sõjas langenud Saksa poolele 2. Lenini idee suurest maailmarevolutsioonist, mis reaalsuses oli kommunistide maailmavallutuskava – esmajärjekorras oli Euroopa vallutamine. 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I maailmasõjas 4
Välispoliitika 1938 kuulutas Rootsi end neutraalseks; Hakati ette valmistama Skandinaaviamaade ühist kaitsesüsteemi; TAANI 1920 sai Taani tagasi Põhja-Schleswigi; Kõige populaarsem partei sotsiaaldemokraadid; Tähtsaim majandusharu põllumajandus; Majanduskriis tabas põllumajandust kõige raskemalt; Kui Rootsis algas oli Taanis hullem olukord; Sildade ehitamine Island 1918 kuulutati välja Islandi kuningriik, mis oli personaalunioonis Taaniga; Norra Majanduslikult raske periood kahe maailmasõja vahel; Põhitähelepanu maadehõlvamisel: Teravmäed (inimtühi); Jan Mayeni maa (inimtühi); Kuninganna Maudi maa (inimtühi); Bouvet saar. (tuumaplahvatustega kusagil Antartika lähedal asustamata saar) (inimtühi) Fridjof Nansen (Norra sümbol) (maadeavastaja) (läbis üksi suuskadel Gröönimaa ja
Britid lootsid esmajärjekorras kolmele idapoolsele suuriigile – Austria, Preisimaa, Venemaa, kuid ükski neist polnud alul huvitatud Napoleoni vastasest sõjast. Austria, keda Napoleon oli kahjustanud kõige rohkem, pelgas varasemate lüüasaamiste kordumist. Kartes Napoleoni mõju jätkuvat suurenemist Itaalias ja Saksas, sõlmis Viin siiski 1804 salajase kokkulepe Venemaaga. Preisimaa kuningas FW III lootis pigem Napoleoni toetusele, et saada omale Hannover (oli Inglismaaga personaalunioonis). Lisaks oli Preisil raharaskusi. Venemaa suhted Napoleoniga olid jahedamad – Venemaa pelgas Prantsuse mõju kasvu idas, mida pidas oma huvisfääriks. Tüli Ioonia saarte pärast. Teiseks kartis Venemaa oma mõju kahanemist Kesk-Euroopas (eriti Poolas). Venemaal nagu ka mujal Euroopas tekitas raevu Prantsuse kuningakojast pärit d’Enghieni hertsogi hukkamine märtsis 1804. 1804 esitas poola päritolu vürst Adam Czartoryski ‘suure plaani’ Euroopa poliitilise süsteemi
on keskvõimu kohalikud esindused(eestis maavalitsused). tänaäeval on enamik riike unitaarriigid. Liitriigil ehk föderatsioonil on küll teatud ühisorganid(nt usa valitsus, kongress, politsei), kuid peale nende on liitu moodustavatel osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. väljaspool föderatsiooni pädevust on osariigid suveräänsed. monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks, personaalunioonis ühendab riike ühine riigipea. näiteks ühe riigi pea võib pärida ka teise riigi trooni. kuna valitsevad dünastiad on abielude kaudu sageli sugulased, siis võib mingi trooni vabks jäämine monarhi surma tõttu konflikte selle täitmiseks eri dünastiate poolt nt 17. 18. saj. euroopas toimus vabaks jäänud troonide hõivamiseks rida sõdu mida tuntakse pärilussõdade nime all(hispaania, austria, poole pärislussõjad). ühise riigipea olemasolu et riigid kaotaksid iseseisvuse
rahulepingule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad rahvuslikult meelestatud poliitikud. 1917. aasta lõpus asusid aktiivselt tegutsema ka Eesti- ja Liivimaa rüütelkonna juhid, soovides moodustada Eesti- Läti- ja Kuramaast Saksamaaga personaalunioonis Balti hertsogiriigi. Rüütelkondade esindajad leidsid, et kuna Eestimaa esindaja rüütelkonnaga sõlmitud 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingu tingimusi on rikutud, võivad nad Venemaa võimu alt legitiimselt lahkuda, ning esitasid palve Saksamaa keisrile, et see võtaks Balti kubermangud enda kaitse alla. Eestimaal aga revolutsiooniliselt meelestatud sõjaväelaste toel reaalset võimu omavad bolševikud kuulutasid nad Nõukogude võimu vastase tegevuse eest lindpriideks ning küüditasid
liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid a) Personaalunioonis ühendab kahte või enamat riiki ühine riigipea; riikidevaheliste lepingutega kindlal eesmärgil loodud monarhistlike riikide liidud, kus igal riigil riigipeaa. b) Konföderatsioon on riikidevahelise lepinguga loodud ühendus, tavaliselt osalevate riikide välispoliitika koordineerimine, ühine riigikaitse ning majanduslik integratsioon. Tema riigid jäävad iseseisvateks rahvusvahelise õiguse subjektideks.
eriti sõltuvusse maksude kohaealt. Saksa ajalookirjutses on kasutatud nim. ''valitsemise tihendamine''. Euroopa tähtsamad dünastiad, olulisemad dünastilised abielusidemed- Habsburgid, Bourbonid, Valouis'id, Stuartid, Tudorid. Personaalunioonid- Inglismaaga perosnaalunioonis oli Hannover. Samuti oli Inglismaa ja Sotimaavahel personaalunioon. 1592. aastal Poola ja Rootsi personaalunioon. 1618. aastast Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga. - Kuningavõimu ja seisuslike institutsioonide suhted Prantsusmaal, Inglismaal ja Poolas- 1) Poola- nimetatakse küll aadlivabariigiks, kuid tegu on ikkagi kuningriigiga, siis kuningavõim on väga nõrk. Erandiks parlamendi ja kuningavõimu vahekorras on Poola, kus kujuneb välja aristokraatia ja alamaadli liit tugeva kuningavõimu vastu. Seetõttu on muutub Poolas kuningavõim nominaalsemaks, alates 1505. a peavad kõik kuninga korraldused olema heaks
Preisi sai 48 000 km2: Masoovia ja Varssavi. Austria sai 47 000 km2: sealhulgas Krakowi. Novembris 1795 loobus Satnaislaw August Poniatowski Poola kuninga tiitlist. 1795 kaotati Petereburi konventsiooniga Poola iseseisvuse formaalsed riismed. Napoleon moodustas pärast Tilsiti rahu 1807 Varssavi hertsogkonna, kuid see likvideeriti pärast Napoleoni lüüasaamist ja Poola jagati Viinis ümber – tuumikalast moodustati Venemaaga alul personaalunioonis olev Poola kuningriik. XII VALGUSTUS, USA ISESEISVUMINE JA PRANTSUSE REVOLTUSIOON 1. Valgustuse mõju (rahvusvahelisele) poliitikale 18 sajandi viimasel veerandil toimusid Euroopas (ja ka, või isegi esmaselt Ameerikas) põhjapanevad muutused, mille tulemusel kujunes, esmajoones Prantsuse revolutsiooni tulemusel ümber kogu rahvusvaheliste suhete süsteem. 18 sajandi lõpu sündmuste eelugu on pikk ning nende peamine põhjus on siiamaani
sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Baltisaksa aadlike privileegid ja valdused taastati ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki, samuti muuta Tartu Ülikooli uuesti saksakeelseks. Kuni 1918. aasta sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema, kuid Saksamaa jõudis siiski enne sõja kaotada, kui see riik välja kuulutada jõuti. Ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11
1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA Hugues Capet (987-996) Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis oma poja kaaskuningaks. (Temalt pärineb Kapetingide dünastia nimi, kuna oli esimene kuningas) Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, mis valitses 987-1328. Pärast Karolinge. Poegadeta
Marie-Antoinette ja Prantsuse dofääni, hilisema kuninga Louis XVI abieluga. Seitsmeaastane sõda(1756-1763), selle osapooled ja peamised sõjatandrid. Esimene vaenutegevus ajaloos, mis omandas maailmasõja mõõdu. Euroopaga üheaegselt sõditi nii Põhja-Ameerikas, Lääne-Aafrikas kui ka Aasias Indias, kus Inglismaa ja Prantsusmaa võitlesid koloniaalülemvõimu pärast. Euroopas olid peamisteks sõdivateks poolteks Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Inglismaaga personaalunioonis olev Hannover, Austria olulisemad liitlased olid Venemaa ja Rootsi. Sõja vallandas Preisimaa, okupeerides Saksimaa. Kuigi Riigipäeva otsusel astus keisririik sõtta Austria poolel, kulgesid sõja esimesed aastad edukamalt Preisimaale Vene väed vallutasid Königsbergi ning hõivasid koos Austria vägedega lühikeseks ajaks isegi Berliini. 1762. aastal sõlmitud eraldirahu Venemaaga) päästis Preisimaa hullemast. 1763. aastal sõja
1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA Hugues Capet (987-996) Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis oma poja kaaskuningaks. (Temalt pärineb Kapetingide dünastia nimi, kuna oli esimene kuningas) Hugues' enda võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust
Pöördeline aasta 1918: Soome sisesõda ja Islandi-Taani personaaluniooni algus Soome kodu/vabadussõtta (28.1-16.5.1918) ei sekku teised põhjamaad (v.a. u 1000 rootsi vabatahtlikku valgete poolel ja humanitaarne abi)(Golzi kuvand Soomes teine kui Eestis) Soomes oli veel 40 000 vene sõdurit (ei sekku oluliselt sündmustesse ja Saksamaa sõjaline abi Soome valgetele). Taani ja Island sõlmisid I MS lõppfaasis (1918) unioonilepingu: Island (praktikas) iseseisev kuningriik, mis on Taaniga personaalunioonis (ühine Taani kuningriik) Tulemus: iseseisvate Põhjamaade arv kasvas 3-lt 5-le. 50 Välispoliitliine kontekst(1919-1932) Oluline ajalooline kogemus: Taanil, Norral ja Rootsil õnnestus säilitada erapooletus I MS ajal (1914-1918). Erapooletus väärtuslik traditsioon ja tuleviku orientatsioon. I MS kujundas ümber Läänemere regiooni sõjalis-poliitilis tasakaalu: Saksamaa ja Venemaa-N.Liidu ajutine
Antoinette ja Prantsuse dofääni, hilisema kuninga Louis XVI vahel. Samal aastal puhkenud Seitsmeaastane sõda (175663) oli esimene, mis omandas maailmasõja mõõdu. Euroopaga üheaegselt toimus sõjategevus nii Põhja-Ameerikas, Lääne-Aafrikas kui Aasias (India) ( Euroopa koloniaalvallutused), kus koloniaalülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa. Euroopas olid peamisteks sõdivateks poolteks Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Inglismaaga personaalunioonis olev Hannover, Austria olulisemad liitlased olid Venemaa ja Rootsi. Sõja vallandas Preisimaa, okupeerides Saksimaa. Kuigi Riigipäeva otsusel astus keisririik sõtta Austria poolel, kulgesid sõja esimesed aastad edukamalt Preisimaale. Pärast järjekordset võidukat lahingut Roßbachi all 5. novembril 1757 vabandas Freidrich II vangistatud kindralite ees toidulaua kehvust: ,,Härrased, ma ei arvanud, et te tulete nii ruttu ja nii suurel hulgal." Sõja jätkudes Preisimaa jõud rauges
kohta: 1) Ameerikast viidi XIX saj. keskel vabakslastud orjad Aafrika põhjaossa tagasi (nn Piprakaldale), kus nendega asustatud maa-alal tekkis 1847.a. Libeeria vabariik; 2) esialgselt tegutses mingil tegelikult asustatud maa-alal suurkaubakompanii, kes arendas oma tegevust tingimusel, et sellel kehtiks avalik kord ja rahu ning esmaste haldusfunktsioonide täitmine. Sellisel teel tekkinud riikidest on iseloomulikem Kongo riigi rajamine (oli personaalunioonis Belgia Kuningriigiga), samuti Lõuna-Aafrikas Buuri vabariigid Oranje ja Transvaal (annekteeriti 1902.a. Suurbritannia poolt); 3) esimeste riikide teke pärast ürgkogukondliku korra lagunemist ;4) Euroopa rahvusriikide teke. P. 2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE Sel juhul tekib riik mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil .1. Eraldumine emariigist (kaks põhilist võimalust): 9.2.1. rahulikul teel (esineb harva - Norra eraldus 1905.a. Rootsist) 9
annaabi.ee 
