- Jalg, käsi, veri, hing (kehaosad) - Ilm, jää, maa, talv, öö (loodus) - Lind, pääsuke, säga, hiir, koi (loom) - Kask, pohl, tüvi, pihlakas (taimed) - Isa, küla, nõid, poeg, koda (ühiskondlik) - Leem, mesi, pada, või (toit) - Üks(arvsõna) - Uus (omadussõna) - Andama, nägema, tegema, surema, sööma, purema, kuulma, põlema (tegusõnad) - End, enese (personaalpronoomen) Soome-permi tüvevara (komi või udmurdi keeltes vasted, 3000 eKR, 55-141) Somaatiline sõnavara: - Kõht, säär, meel (kehaosad) - Tuul, pähkel, kusla (loodus) - Kotkas, peni (loomad) - Amb, kaas, kätki, mõla, rehi, õng, tera (riistad) - Äi, tee, ilmakaar, lõuna (ühiskondlik) - Vana, külm (omadussõna) - Jagama, jaksama, keelduma, käskima, saama, sündima (tegusõnad)
Grammatiline funktsioon: 'substantiivi asemel' Üldkeeleteadused 20.10.10 Celestian Emporium of Benevolent Knowledge Hiina Entsüklopeedia Loomariigi klassifikatsioon: · Keisrile kuuluvad loomad · Balsameeritud loomad · Dresseeritud loomad · Imikpõrsad · Merineitsid · Väljamõeldud loomad · Äraeksinud loomad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad · Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad Inklusiiv-ise otsida Personaalpronoomen Paljude liikmetega arvusüsteem-sursuruga k Vertikaalne orientatsioon Kanna 'too seal all' Pinnaga 'too seal üleval' Relatsiooniline orientatsioon (suhtes rannikuga) Anna 'too põhjas (gröönimaa läänerannikul merele vaadates paremal) Qanna 'too lõunas (gröönimaa -..- -..- vaadates vasakul) Põhjasaami 5ne Dat 'see' D´at 'just see' Diet 'see siin(kuulaja lähedal) Duot 'too' Dot'too seal kaugemal' Arv ehk numerus: singular/pluura/duaal
süsteemi def ja indef sihitise jaoks). 58. Arv ehk numerus (singular/pluural/(duaal ...). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61. Aspekt ehk laad: (lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne)
Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') - suletud klass Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Pronoomeni näide: tok pisini keele personaalpronoomen (murdeti): mi, mitupela, mitripela, mipela; yumitupela, yumitripela, yumi 13.10.2010 Koro keel, grammatilised kategooriad koro keel - keel (oma põhisõnavara), säilinud sest isoleeritud, raskesti ligipääsetav, huvitav, sest kultuur üldiselt sarnane. nay numa giddy-yaw-yu / kop-li-ay. sõnavara kogumine : kehaosad ; suur must siga; narratiivid, kuulub tiibeti-birma keelkonda tsirkumfix : ge+mach+t (sks. k); tagalogi k. (h-in-ira,am)
lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: substantiivile liituv afiks;
obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber.
obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber.
obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber.
c. inf. cum infinitivo (infinitiiviga, (indefiniitpronoomen, umbmäärane tegevusnimega) asesõna) comp. comparativus (komparatiiv, pron. interr. pronomen interrogativum keskvõrre) (interrogatiivpronoomen, küsiv asesõna) conct. coniunctio (konjunktsioon, sidesõna) pron. pers. pronomen personale dat. dativus (daativ) (personaalpronoomen, isikuline asesõna) f femininum (feminiin, naissoost sõna) pron. poss. pronomen possessivum fut. futurum (futuurum, tulevik) (possessiivpronoomen, omastav asesõna) gen. genitivus (genitiiv) pron. refl. pronomen reflexivum hrl. harilikult (refleksiivpronoomen, enesekohane imperat. imperativus (imperatiiv, käskiv asesõna)
annaabi.ee 
