Siinses teoorias nähakse tegudes ainult instrumentaarset väärtus, tagajärgedel aga seesmist väärtust. Vooruste eetika- siinne põhiküsimus on, et milline peaks inimene olema? Esmane on oma iseloomu kujundamine. Vooruslik inimene ei pea tegema üksnes tegema õigeid tegusid, vaid ka elust rõõmu tundma. Selle põhieeldused on: 1)inimese jaoks on ülim hüve õnn 2)õnnelikult saab elada üksnes nii, et inimene arendab oma vooruseid välja ning elab nendele vastavalt. 6. Personaalegoism, psühholoogiline egoism, eetiline egoism. Personaalegoism -Pigem isiksusetüübi kirjeldus, kui moraalne ettekirjutis. Seisund, kus ollakse isekas valiku alusel. Ma lihtsalt otsustan alati pidada silmas omaenda huve, sõltumata sellest, mis juhtub teisega. Psühholoogiline egoism- Me teeme alati selle teo, mis meie arvates on kõige parem meile. Selle doktriini järgi on moraalselt õige taotleda alati omaenda kasu. Igaüks püüab alati maksimeerida omaenda huvi
teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism  inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. (valib ise) Individuaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. Universaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult  igaüks enda heaks. Friedrich Nietzsche (1844-1900) õpetas:
(?) Altruism võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala enesehinnangu, enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt. Altruismi kõige äärmuslikum vastand- minaism (enda võimuiha rahuldamine on kõige tähtsam) Egoismi liigid: 1)Psühholoogiline egoism- inimestel on alati egoistlikud motiivid ja teisti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. 2)Personaalegoism- inimene on võimeline isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha- see on tema valik. Oma olemusest lähtuvalt ta valib enesearmastuse. 3)Individuaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4)Universaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid käituma egoistlikult  igaüks enda heaks KOKKUVÕTE: Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks.
" ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan  absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1. Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism  inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult  igaüks enda heaks. Tahta teha heategusid on altruism, mitte egoistlik! Inimene ei tee alati kõike seda, mida tahab. Nt hambaarstil käimine
maksimeerida isiklikku kasu. Tulemuseks oleks "kõikide sõda" · Loodusseisundis (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa kõikide sõja kõikide vastu · Ühtse moraali peab maksma panema Lieviaatan  absoluutne valitseja · Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoisimi liigid: · Psühholoogiline egoisim  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisit ei ole võimalik, sest inimloomus on selline. · Personaalegoism  inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. · Eetiline egoism e egoismieetika  võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid Egoist on see, kes toimib ainult omahuvist lähtuvalt Egoismi paradkos: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb muutuda teatud määral altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist.
huvides. · Meile kõigile oleks parem, kui võtaksime omaks teatud minimaalsed reeglid, mis kaaluksid üles otsese omahuvi, kui see seab ohtu teised. · Ühiselt kokkulepitud moraalikoodeks on meie kõigi huvides. Egoismi liigid 1.Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism  inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult  igaüks enda heaks. Psühholoogilise egoismi argumendid 1.Inimesed on egoistid, tehes seda, mida nad tahavad
annaabi.ee 
