Patendi soetusmaksumusse lülitatakse patendi soetuskulud koos lisanduvate teenustasudega (õigusabi jms) Kui patendi kasutusajal tekivad kulud tema kasutamise seaduslikkuse tõendamiseks, lisatakse need patendi jääkmaksumusele (kapitaliseeritakse) ja amortiseeritakse patendi järelejäänud kasutusaja jooksul, juhul kui lahend on positiivne. 6 Kaotatud vaidluste kulusid ei kapitaliseerita, neid käsitletakse perioodikuludena. Kui majandusüksus töötab patendi ise välja, siis käsitletakse patendi väljatöötamise kulusid reeglina perioodikuludena (uurimistegevus). Kapitaliseeritakse patendi registreerimisega (seadustamisega) seotud kulud 7 Annab autorile ainuõiguse kasutada ja lubada teistel isikutel kasutada oma teost. Autoriõigus kehtib teose looja kogu eluea jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.
kõik kulud. Kulud jotatakse otse ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele, kaudsed kulud kohutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. Osakuluarvestus- eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus; kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e müügikatte, Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi arvestusel. Sobib lühiajaliste otsuste tegemiseks. Toob välja kulude käitumise erinevatel tegevusmahtudel. Täiskuluarvestuse eelised- 1) Kaudsed kulud on kaasaegsed äritegevuses kasvav kululiik ning nad moodustavad suure osa tootmiskuludest ja on olulised varude hindamisel. 2) Kui tootmine on püsiv aga müük kõigub, on ärikasumi kõikumised täiskuluarvestuses väiksemad kui osakuluarvestuse puhul.
varu jääkide muutus + oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekud); 3) eraldi kajastatakse materiaalsed ja tööjõukulutused kui olulise tähtsusega , ettevõtte tulupotensiaali määravad tegurid; 4) eraldi näidatakse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestise summa, mis iseloomustab ettevõtte sisefinantseerimise võimet. Puudused: 1)Kuna kulud on toodud elementide lõikes, pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Skeem 1 käsitleb kõiki kulusid perioodikuludena. 2) Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide suurenemise käsitlemine ärituluna adekvaatselt netokäibega. Eelnevast lähtuvalt võib skeem 1 alusel äritulu saada isegi midagi müümata. Skeem 2 on kulud esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele ja kulukohtadele. Koostatakse käibekulumeetodil - ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s.o
olemasolevasse asukohta ja seisundisse (veokulud, tollimaks). Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele nn tootmisomahinnas, mis sisaldab nii otseseid tootmiskulusid (materjali maksumus, tööliste palgad) kui ka tootmise üld- kulusid (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad), milleta nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a. juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse viimine vastavusse neto realiseerimismaksumusega vastab
Kaudsed kulud kogutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. 50 Osakuluarvestus · Osakuluarvestus (marginal costing) eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e. müügikatte. Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi arvestusel. Sobib lühiajaliste otsuste tegemiseks. Toob välja kulude käitumise erinevatel tegevusmahtudel 51 Seaduslik määratlus · Vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusele võetakse valmis- ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses.
Iga raamatupidamis- kohustuslane peab jätkuvalt kasutama ühte RPSis esitatud kasumiaruande skeemidest. Kasumiaruande skeemi kirjeid tuleb järgida, kuid neid võib ka täiendavalt liigitada. Kasumiaruande skeemide kirjete sisu käsitleb EV Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 2. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 22 Kasumiaruande skeemi 1 puhul käsitletakse kõiki kulusid kuluelementide lõikes perioodikuludena. Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutust tootmisettevõttes kajastatakse kasumiaruande kirjel "Valmis- ja lõpetamata toodangu varu muutus" ning kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel samanimelisel kirjel. Neid käsitletakse tulude ja kulude vastavuse tagamiseks netokäibele adekvaatse ärituluna (jääkide suurenemist näidatakse pluss- ja vähenemist miinusmärgiga). Perioodi tulem leitakse perioodi tulu (netokäive + varu jääkide suurenemine + oma
ja nende kasutamisest 20. Kasumiaruande lihtsustatud skeem ja seotud mõisted (n EBITDA, EBIT, brutokasum jms) Kuna II skeem on informatiivsem, siis on meie arvates I skeem lihtsustatud.*** Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemis 1 kasutatakse kululiikide lõikes kogukulumeetodit ning kõik kulud kajastatakse perioodikuludena. Kuid perioodikulusid korrigeeritakse vastavalt valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutuste ning kapitaliseeritud väljaminekutega. 21. Probleemid finantsaruannete analüüsil (n vitriiniefekt, erinevad tegevusvaldkonnad jne) · Aruannetes kajastub vaid info, mida on võimalik mõõta rahas. o Kvalitatiivset infot üldiselt objektiivselt mõõta ei saa. · Bilanss on varade ja kohustuste hetkeseis,
majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt kasutama ühte Raamatupidamise seaduses esitatud kasumiaruande skeemidest. Valitud skeem fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Mõlema skeemi järgi leitud tulem on ühesugune, kuid erinev on kulude ja tulude võrdlemise metoodika. Erinevused puudutavad äritulude ja ärikulude arvestust. Skeemi 1 alusel käsitletakse kõiki kulusid perioodikuludena ja need on jaotatud olemusest lähtuvalt st. materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu jne. Kulud on toodud elementide lõikes ja seetõttu pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Skeemi 2 alusel on kulud liigendatud vastavalt nende funktsioonile ettevõttes nt. tootmiskulud, turustuskulud, üldhalduskulud jne. Ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud.
ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt kasutama ühte Raamatupidamise seaduses esitatud kasumiaruande skeemidest. Valitud skeem fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Mõlema skeemi järgi leitud tulem on ühesugune, kuid erinev on kulude ja tulude võrdlemise metoodika. Erinevused puudutavad äritulude ja ärikulude arvestust. Skeemi 1 alusel käsitletakse kõiki kulusid perioodikuludena ja need on jaotatud olemusest lähtuvalt st. materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu jne. Kulud on toodud elementide lõikes ja seetõttu pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Skeemi 2 alusel on kulud liigendatud vastavalt nende funktsioonile ettevõttes nt. tootmiskulud, turustuskulud, üldhalduskulud jne. Ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud.
selle alusel oli võimalik aru saada, milliste osakondade kulud on seotud põhitegevusega. Vaatlusperioodi käibeandmikku ja pearaamatut osakondade lõikes kasutades koostas lõputöö autor kasumiaruande, kus tulud ja kulud olid kajastatud RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Põhitegevusega seotud kulud kirjendas autor kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ ja kõrvaltegevusega seotud kulud perioodikuludena kirjel „Turustuskulud“. Kõikide põhitegevusega otseselt seotud kulude puhul peaks tegevjuht viseerima algdokumendile kulukontoks müüdud teenuste kulu ning ülejäänud kulud liigituvad siis vastavalt kas turustuskuludeks, üldhalduskuludeks, ärikuludeks või finantskuludeks. Töö autor on seisukohal, et vastavad muudatused tuleks viia sisse ka ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Selle järgi on raamatupidajal
jms) Kuna II skeem on informatiivsem, siis on meie arvates I skeem lihtsustatud.*** Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). 5 Skeemis 1 kasutatakse kululiikide lõikes kogukulumeetodit ning kõik kulud kajastatakse perioodikuludena. Kuid perioodikulusid korrigeeritakse vastavalt valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutuste ning kapitaliseeritud väljaminekutega. 21. Probleemid finantsaruannete analüüsil (n vitriiniefekt, erinevad tegevusvaldkonnad jne) Aruannetes kajastub vaid info, mida on võimalik mõõta rahas. o Kvalitatiivset infot üldiselt objektiivselt mõõta ei saa. Bilanss on varade ja kohustuste hetkeseis, o See ei pruugi olla ettevõtte tüüpiline bilanss
annaabi.ee 
