Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"periodiseeris" - 4 õppematerjali

G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA
11
docx

G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA

1. Indiviidid saaksid tegutseda oma tahtmist mööda; 2. Et nad oleksid seotud riigiga; 6 3. Et see seotus ei avalduks kui väline võim, kui kurb paratamatus, millele peab alluma, vaid et inimesed oma arusaamises lepiksid sellega ja võtaksid seda seotust mitte ahelatena, vaid kõrgeima kõlbelise paratamatusena. Hegel periodiseeris maailmaajaloo selle alusel, kuivõrd inimesed oma loomust ­ vabadust mõistavad. Tema arvates kulgeb maailmaajalugu idast läände; idas on tema algus ning läänes lõpp. Kuigi päike tõuseb idast, tõuseb eneseteadvuse sisemine päike läänest ( ega liigu sealt enam itta ). Inimkonna ajalugu algab alles siis kui tekib riik, ning see koht oli Hegeli arvates Hiina. Oma arengu eri etappidel kehastub maailmavaim erinevates rahvastes: kõigepealt

Filosoofia → Filosoofia
47 allalaadimist
Eesti 19 saj-lõpp ja 20-saj algus
3
doc

Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus

See üritus toimus Tartus ning seal esinesid ainult meeskoorid. Sellel on väga suur tähtsus, sest see oli esimene sellise ulatusega maarahva kogunemine ühte paika. Laulupeo eelduseks oli 1860-ndatel aastatel moodustatud suur hulk laulu- ja mänguseltse, millest kuulsaim on 1865. aastal Tartus moodustatud "Vanemuine". Loomulikult oli laulupeo ümber palju kõneainet: oli nii pooldajaid kui ka vihaseid vastaseid. Jakobsoni kolm isamaakõnet (1868, 1870) tekitasid samuti palju kõneainet. Neis periodiseeris ta muu seas eestlaste ajaloo ennemuistseks valguse-, sakslastele allumise aegseks pimeduse- ning algavaks koiduajaks, mil baltisaksa aadli võim murtakse. 1871. aastal loodi Eesti Aleksandrikooli komiteed, kuhu kuulusid kõik nimekamad rahvusliku liikumise tegelased vaatamata nende ideelistele erinevustele. See kool pidi saama kõrgeimaks emakeelseks kooliks Eestis. 1874. aastaks oli kogutud piisavalt raha, et osta kooli tarvis Põltsamaa lähedale maja.

Ajalugu → Ajalugu
151 allalaadimist
Filosoofia
19
docx

Filosoofia

paratamatus pole veel vabadus, kuid vabadus eeldab paratamatust ja sisaldab seda kui ületatut. Kõlbeline inimene teadvustab oma käitumist kui paratamatut .. ning ainult tänu sellele teadvustamisele muutub tema vabadus tõeliseks ja sisuliseks vabaduseks erinevalt omavolist, mis on sisutu ja ainult virtuaalne vabadus. Hegeli arusaam vabadusest on tõesti ehk natukene arusaamatu, kuid ta ise võttis maailmaajaloo periodiseerimisel aluseks just maailmavaimupoolse vabaduse tunnetamise. Hegel periodiseeris maailmaajaloo selle alusel, kuivõrd vaim (ja sellest sõltuvalt ka konkreetsed inimesed) oma olemust ­ vabadust ­ mõistab. Tema arvates kulgeb maailmaajalugu idast läände; idas on tema algus ning läänes lõpp. Isiksuse roll ajaloos Hegeli ajaloofilosoofia seisukohalt ei tõuse ükski inimene kõrgemale n-ö tööriista või instrumendi rollist. Kuid tööriistal ja tööriistal on vahe. Ajaloos on leidunud erilisi inimesi, nn maailmaajaloolisi isiksusi.

Filosoofia → Filosoofia
99 allalaadimist
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

Cimze seminari Valgas ning sooritanud ülemkooliõpetaja eksami Peterburis, sai suurvürsti tütre Olga Konstantinovna koduõpetajaks ¤ Peterburis tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde J. Köler ¤ Jakobson esines kriitiliste artiklitega „Eesti Postimehe“ veergudel, rõhutades 1) kooliolude parandamist, 2) sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, 3) propageeris karsklust ¤ aastatel 1868-1870 pidas ta „Vanemuise“ seltsis oma kuulsad kolm isamaakõnet, milles ta periodiseeris eestlaste ajaloo: 1) valguse- (kadunud kuldne muistne iseseisvusaeg) 2) pimeduse- (mitmesaja-aastane orjapõlv) 3) ja koiduajaks (uus tõusu- ja õnneaeg, mis saabuvat baltisakslaste võimu murdmisega), kujundades nii rahva teadvusse ajalooteaduse poolt kinnitamata müüdi ¤ 1870. a-te algul asus Jakobson taas Eestisse, rajades Uus-Vändrasse Kurgja talu (omaaegne tipptasemel näidismajapidamine) ¤ avaldas üle paarikümne põllumajandusbrošüüri

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun