Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
Südame kokkutõmmete
ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu
tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda).
Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral
võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes
300 g).
Süda koosneb neljast kambrist: kaks koda ja kaks vatsakest. Südant ümbritseb õhuke
kelme, mida kutsutakse perikardiumiks. Südame sisekesta kutsutakse endokard ja
südamelihast l.d päraselt müokard.
Kojad jäävad ülesse poole (põhimikku) ja vatsakesed jäävad alla poole (tipu suunas).
Kodadel ja vatsakestel on erineva suurusega lihaskiht. Vatsakestel on paksem kiht-
pumpavad südamest verd välja. Vasaku vatsakese lihaskiht on paremast veel suurem, sest
tema pumpab südamest verd rohkem välja (suurema rõhu vastu). Kodade ja vatsakeste
vahel on klapid, neid nim. atrioventrikulaarklappideks