Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Draama
1968 "Merre vajunud saar"
Kangro on tegelenud kõikvõimalikel ja -võimatutel aladel. Looming võidab elu, kõik on
kaetud unenäo hämara uduga.
Pagulasluule
+ eneseteraapilised funktsioonid: võib avalduda ühelt poolt nii, et kirjeldatakse oma
seisundit ja püütakse seda lahti kirjutada. Teiselt poolt püütakse ennast lohutada.
Kolmandaks kuulutame välja vastupanu. Niisuguseid hoiakuid näeme ka, aga
padurahvuslikku võitlevat hoiakut nii hästi ei silma ei torka. Aga perifreerias on see
tugevalt esindatud.
+ Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega: siin tekib pidev paradoks, kus
ühtpidi on kõik võimalused lahti, aga teiseltpoolt peaksime mõjusid tõrjuma, et säilitada
suhe Eestiga. On ka sünteesivaid lahendusi, mis ajapikku saavadki eriti iseloomulikuks.
1) I. Laaban on kõige suuremaid häireid pagulaskirjanduses, häire sellesmõttes, et ta on
selline manifesteeriv, sürrealistlik autor, kes ei haaku piisavalt sujuvalt rahvusliku