Nendest 34,80% olid kesksed ja 22,73% olid perifeersed. Seega saab järeldada, et teises intervjuus ignoreeriti rohkem keskseid väiteid. Need andmed näitavad, et korduval intervjueerimisel on kaks olulist eelist lapse käest tunnistuse saamisel: esiteks oluline kogus juurdluse jaoks asjakohast informatsiooni lisandus laste väidetesse ja teiseks väited, mida anti teises intervjuus, koosnesid suuremalt osalt kesksetest kui perifeersetest detailidest. Kesksed detailid kirjeldavadki just sündmuste tuuma (antud olukorras seksuaalset kuritarvitamist). Need on juurdluse jaoks palju tähtsamad ning nendest on parem lähtuda kui perifeersetest detailidest. Uut ja olulist informatsiooni saadi korduval intervjueerimisel juurde, see toetabki fakti, et isikud ei pruugi anda täielikku informatsiooni nende esimesel intervjuul ja teatud täiendav küsitlemine võib olla tõhusaks lahenduseks
peensoolest kudedesse) abil. *VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiinid) endogeensete rasvade, kolesterooli ja kolesteriidide trantsport maksast kudedesse; *LDL (madala tihedusega lipoproteiinid) kolesterooli ja kolesterooli estrite trantsport maksast perifeersetesse kudedesse; *HDL (kõrge tihedusega lipoproteiinid) kolesterooli ja kolesteriidide trantsport perifeersetest kudedest maksa; 10. Lipoproteiinide ehitus: kolesterooliestrid ja rasvad on ümbritsetud fosfolipiidmembraaniga (monokiht), milles paiknevad kolesterooli ning valgud apoliproteiinid. Joonist vaata loeng 23 slaid 30. Funktsioon: trantsportivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. 11. Maksarakkude mitokondrites toimub ketokehade (=ketoonkehade) süntees. Sünteesi lähteaineteks on atsüül- CoA. Ketokehadena tuntakse: atsetooni (CH3 CO CH3),
Puhtus, liikumine, õige asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste vältimisel. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb: Kesknärvisüsteemist (KNS) Piirdenärvisüteemist ehk perifeersest närvisüsteemist (PNS) Kesknärvisüsteemi kuuluvad Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb Pea- ja seljaajust väljuvatest närvidest ja närvisõlmedest ning autonoomse närvisüsteemi perifeersetest osadest (kraniaalnärvid, seljaajunärvid). Närvisüsteemi ülesanne elusorganismis on: Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi lihastele ja näärmetele. Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: Vasak ajupoolkera juhib parema ajupoolkera tegevust ning vastupidi.
kataboolset toimet maksarakkudes, vähendab glükoneogeensete ja ketogeensete substraatide liigvoolu ekstrahepaatilistesse kudedesse) - Spetsiifilised kliinilised sümptomid Kolesterool - On küllastamata tsükliline - Saadakse toiduga ja alkohol sünteesitakse organismis - Inimkeha põhisterool - Tuuakse maksa HDL - Biomembraanide komponent perifeersetest kudedest - Substraat - Keskus maks o Sapphapetele - Salvestatakse varuks o Steroidhormoonidele kolesteriididena maksas o Vit D3 sünteesi kolesterool on vaheühend - Miks on kolesterool inimkehas oluline? - Biomembraanide komponent (tagab retseptorite, ioonkanalite jt funktsionaalsete valkude kindla paigutuse membraanis, et nende talitlus
Koolhappe konjugatsioonil tauriini ja glütsiiniga moodustuvad taurokool- ja glükokoolhapped. 4. Lipoproteiinid on lipiididest ja valkudest koosnevad agregaadid, mis transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. Struktuur: kolesterooliestrid ja rasvad on ümbritsetud fosfolipiidmembraaniga, milles paiknevad kolesterool ning valgud apolipoproteiinid. HDL kõrge tihedusega lipoproteiinid kolesterooli ja kolesteriidide transportija perifeersetest kudedest tagasi maksa. LDL madala tihedusega lipoproteiinid peamine kolesterooli ja kolesterooli estrite kandja maksast perifeersete kudedeni. VLDL väga madala tihedusega lipoproteiinid endogeensete rasvade, kolesterooli ja kolesteriidide transport maksast kudedesse. XXIV LÄMMASTIKU OMASTAMINE JA AMINOHAPETE METABOLISM - - + 1
Erektsioonimehhanism - korgaskehade tsentraalsetesse kavernidesse (korgastesse, urgetesse) avanevad arter profunda penis’e väänilised harud – tiguarterid – arteria helicinae – tavalises olukorras on suletud - erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskude lõtvub, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid - korgaskehad suurenevad ja komprimeerivad neist väljaspool paiknevaid veene, mille harud koguvad verd perifeersetest (väiksematest) kavernidest - samaaegselt kavernide täitumisega tekib äravoolutakistus veenides - endise olukorra taastab (tiguarterite, kavernide seinte) silelihaskoe toonuse tõus ja korgaskehade (kavernide seinte, tunica albuginea) elastsete elementide kokkutõmme Nahk - õhuke, pigmenteerunud, karvadeta - koheva ning elastse aluskoe tõttu hästi liikuv - sugutilukil moodustub nahaduplikatuur – eesnahk – preputium
dementsuseni. Neurodegeneratiivsete haiguste seas tuntakse erinevate liigutushäiretega haigusi, mis on seotud peaaju süvastruktuurides asuvate närvituumade, basaalaganglionide ja nendevaheliste juhteteede funktsioonide häiretega. Liigutusi võib olla liiga vähe, sellisel juhul kirjeldatakse neid haigusi parkinsonistliku sündroomina. Kõige sagedasem haigus sellest grupist on idiopaatiline Parkinsoni tõbi. Neuroinfektsioonid. Närvisüsteem, mis koosneb pea- ja seljaajust ning perifeersetest närvidest, on väliste mõjude eest kolju, lülisamba ja immuunsüsteemi poolt üsna hästi kaitstud. Sellegipoolest võivad viirused, bakterid või parasiidid immuunsüsteemist läbi tungida ning põhjustada närvisüsteemi põletikku ehk neuroinfektsiooni. Tüüpilisemateks neuroinfektsioonideks on: meningiit (ajukelmepõletik), ajuabstsess, entsefaliit (ajukoe põletik), müeliit (seljaaju põletik), entsefalomüeliit (pea- ja seljaaju põletik)
vältimatul osalemisel – arengus kujunevad järjest keerulisemad aju funktsionaalsed süsteemid, mis hõlmavad assotsiatiivse funktsiooniga piirkondi. -> kaasaegne NPsy on ikka veel vananenud! – psüühika ei ole ajuS vaid ajuL. Keskkonna aspekt puudu – keskkond on see, mida inimene psüühiliselt kogeb, see, kuidas ta asju mõtestab. Kõnehäired Eristame „tsentraalsed“ kõnehäired (e afaasiad) „perifeersetest“. Perifeersed häired on üldised, tsentraalsed kõnespetsiifilised. Kõnehäire sisaldab nii mõistmist kui väljendamist. *Vajalik, et psüühika oleks võimalik. Perifeersed kõnehäired: 1. Kõneaparaadi kahjustused (lihased, luud) 2. Närvide kahjustused 3. Ajukoore primaarsete väljade kahjustus a. Motoorsed väljad -> halvatus b. Sensoorsed väljad -> anesteesia (võimetus) 4
kõige sagedamini haigestuvad lehmad kuni 48 tundi peale poegimist, küllalt sageli ka 24 tundi enne poegimist. · Haiguse põhjuseks on organismi võimetus suurendada kaltsiumi imendumist luudest ja soolestikust seoses suurenenud piimasünteesiga. · Kinnislehm vajab päevas ca 20 grammi kaltsiumit. · Ühes kilos ternespiimas on ca 2,5 grammi kaltsiumit. · Intensiivse piimasünteesi korral tõmmatakse kaltsium verest ja perifeersetest kudedest piima koostisse. Kaltsiumit on vaja lihaste kontraheerumise pärast, loom jääb maha. Tagakehas olevad kaltsiumivarud võetakse enne piima koostisse, seetõttu loom kukubki tagakehaga maha, hiljem võetakse juba kaugemalt kaltsiumit. · Kinnisperioodil söödetakse tavaliselt lehmadele 3 kuni 10 korda kaltsiumit üle tarbe, mistõttu PTH paratomool, mis soodustab kaltsiumi imendumist, see ,, magab" sel ajal.
perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet.
perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet. Peaaju on tsentraalse närvisüsteemi ajukoljus asetsev osa, mis vastab kujult koljuõõnele.Varajases looteeas ja madalamatel koljulistel kooseb peaaju kolmest osast:
seisundist. III KURNATUSE st. Resistentsus langenud, faktor ülitugev, pikaajaline, kurnav. Organism ei ole suuteline kohanema muutunud tingimustega (maladaptatsioon), põhilised stressi realiseerivad süsteemid on väljakurnatud Stressihaiguste teke. tugeva stressori toimel võib tekkida: maohaavandid Neerupealiste hüpertroofia depressioon Stressi vahendavad süsteemid: 1. KNS-i struktuurid ja mediaatorid, hormoonid 2. Hüpofüüsist, perifeersetest näärmetest ja närvilõpmetest vabanevad stressi hormoonid ja mediaatorid (AKTH, A, NA, glükokortikoidid) AKTH- Adrenokortikotroopne hormoon neerupealsete koore talitlus A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika: Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele - organismi kohastumine uute tingimustega, mille puhul stressi realiseerivate süsteemide aktiivsus ajapikku langeb ja stressi pidurdavate süsteemide aktiivsus tõuseb)
kaugel asuva sihtrakuga Parakriinne toime: hormoon toimub lokaalselt difundeerudes lähtekohast naabruses asuvate rakkudeni Autokriinne toime: hormoon toimub samale rakule, milles toimus tema moodustamine Põhilised hormoonid ja hormonaalsed süsteemid • Endokriinses süsteemis on ülalt-alla organisatsioon • Hüpotalamus moodustab vallandavaid faktoreid, mis stimuleerivad adenohüpofüüsi hormoonide produktsiooni, millised omakorda kontrollivad kolmandate hormoonide vallandumist perifeersetest endokriinsetest näärmetest • Neurohüpofüüsi hormoone sünteesitakse hüpotalamuse närvirakkudes ja nad vabanevad läbi sünapsite neurohüpofüüsis – Oksütotsiin ja antidiureetiline hormoon (ADH) 56 Hormoonide sekretsiooni kontroll “Tunnetamine” u eta e ja signaali vahendamine: bioloogilist vajadust “tunnetatakse” ja sisenõrenääre saadab välja signaali sihtrakkudele,
kontsentratsioonilt väiksema suunas).Millest on tingitud neutraalrasvade kontsentratsiooni muutus nendes partiklites. VLDL, LDL, HDL. VLDL modifitseeritakse IDL-iks (ingl intermediate-density lipoproteins) ja siis LDL-iks. Modifitseerumise käigus väheneb TAG sisaldus, sest veresoonte seinad sisaldavad lipaasi, mis hüdrolüüsib triatsüülglütseroolid glütserooliks ja rasvhapeteks ja seega partiklite tihedus kasvab. HDL partiklid adsorbeerivad kolesterooli perifeersetest kudedest ja muudavad selle estriteks. Milline haigus on hüperkolesteroleemia ja millest on tavaliselt tingitud haiguse avaldumine noores eas. Esineb kolesterooli rakkudesse transpordi häiretega inimestel, pärilik. Süptoomiks on kõrge kolesteroolitase veres ja ateroskleroosist tingitud infarktid varases nooruses. Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse? Kui rakk vajab kolesterooli ta sünteesib vajalikud LDL retseptorid ja väljutab need plasma
neuronite süsteemi. Sellepärast erinevad vegetatiivsed refleksikaared somaatilistest ainult eferentse osa poolest. Retseptoriteks ja aferentseteks närvideks on samad moodustised, mis somaatilistes refleksideski. Vegetatiivsete reflekside keskused seljaajus ja peaaju erinevates osades asuvad somaatiliste keskuste vahetus naabruses. Vegetatiivse innervatsiooni tee kesknärvisüsteemist perifeerse organini koosneb kahest neuronist, s.t. katkeb ühes perifeersetest ganglionidest, kus asub nende kahe neuroni vaheline sünaps. Vegetatiivsetel närvidel on palju madalam labiilsus ja nad juhivad erutust tunduvalt aeglasemalt kui somaatilised närvid. Erutuse ülekanne ühelt vegetatiivse närvisüsteemi neuronilt teisele ja vegetatiivsetelt närvidelt innerveeritavale organile toimub närvilõpmetes tekkivate mediaatorite abil atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus
faktorid, mis on seotud nende endi eelistustega. Kui aga inimesed ei ole eriliselt asjast huvitatud ja kui nad ei mõtle tavaliselt selle sõnumi üle, siis nad usaldavad või toetuvad mitmesugustele vähetähtsatele seikadele nagu esitaja meeldivus, keskkond jne. Hoiakute muutumine toimub erinevat liiki info töötlemise tulemusena. On tenäoline, et tsentraalsetest phjustest tulenev hoiakute muutmine on kestvam kui perifeersetest phjustest tulenev. Kuid need mlemad liigid toimivad ja on ekslik koondada tähelepanu vaid ühele. 25. SÕLTUVUSSÜSTEEMID Kolme erinevat tüüpi sõltuvussüsteeme on välja toonud majandusteadlane Kenneth Boulding. Neid määratlevad ära esiteks indiviidide poolsed orientatsioonid ja iseloomulikud sotsiaalsed väärtused. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste.
faktorid, mis on seotud nende endi eelistustega. Kui aga inimesed ei ole eriliselt asjast huvitatud ja kui nad ei mõtle tavaliselt selle sõnumi üle, siis nad usaldavad või toetuvad mitmesugustele vähetähtsatele seikadele nagu esitaja meeldivus, keskkond jne. Hoiakute muutumine toimub erinevat liiki info töötlemise tulemusena. On tenäoline, et tsentraalsetest phjustest tulenev hoiakute muutmine on kestvam kui perifeersetest phjustest tulenev. Kuid need mlemad liigid toimivad ja on ekslik koondada tähelepanu vaid ühele. Sõltuvussüsteemid Sõltuvussüsteemid: Kolme erinevat tüüpi sõltuvussüsteeme on välja toonud majandusteadlane Kenneth Boulding (1978). Neid määratlevad ära esiteks indiviidide poolsed orientatsioonid ja iseloomulikud sotsiaalsed väärtused; kindlad reeglid ja normid mis puudutavad resursside jagamist; ja erinevad strateegiad, mida
kontsentratsioonilt väiksema suunas). Millest on tingitud neutraalrasvade kontsentratsiooni muutus nendes partiklites. VLDL, LDL, HDL. VLDL modifitseeritakse IDL-iks (ingl intermediate-density lipoproteins) ja siis LDL-iks. Modifitseerumise käigus väheneb TAG sisaldus, sest veresoonte seinad sisaldavad lipaasi, mis hüdrolüüsib triatsüülglütseroolid glütserooliks ja rasvhapeteks ja seega partiklite tihedus kasvab. HDL partiklid adsorbeerivad kolesterooli perifeersetest kudedest ja muudavad selle estriteks. 20. Milline haigus on hüperkolesteroleemia, millest on tavaliselt tingitud haiguse avaldumine noores eas. Esineb kolesterooli rakkudesse transpordi häiretega inimestel, pärilik. Süptoomiks on kõrge kolesteroolitase veres ja ateroskleroosist tingitud infarktid varases nooruses. 21. Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse?
• Rögast ja uriinist peab sama (mittetuberkuloosne) mükobakter olema isoleeritud vähemalt kahest erineval ajal võetud materjalist (kolonisatsiooni ja/või juhuleiu välistamiseks). • Verest, koebiopsiast ja punktaatidest loetakse diagnoosi kinnituseks ka mükobakteri ühekordset isoleerimist. Leepra mikrobioloogiline diagnostika Uuritav materjal Ninalima, nina limaskesta, naha, leproomi tükikesed. Nahalõike kaabe võetakse nahamuutuste perifeersetest osadest, laugudelt ning veel 4-6 kohast, näiteks käte distaalsete osade väliskülgedelt, reie distaalse osa esiküljelt, põlveõndlast jne. Peale uuritava piirkonna puhastamist 70% etanooliga pigistatakse nahk pöidla ja nimetissõrme vahele nii tugevasti, et nahk oleks veretu kohas, kust proovi võetakse. Tehakse skalpelliga ca 8 mm-pikkune ja 2 mm-sügavune nahalõige (veritsust ei tohi olla). Seejärel kaabitakse skalpelli servaga lõiget risti, et saada skalpelli servale vedelikku
Hapniku inhalatsioon kehasoojuse tootmise toetamiseks. Võimalusel soojendatud ja niisutatud hapniku manustamine. Veenikanüüli paigaldamine on enamasti keeruline ning see ei tohiks transportimist liiga kaua kinni hoida, sest prekliinilise infusiooniravi tähtsuse kohta valitsevad vastakad arvamused. Paljude hädaolukordades kasutatavate ravimite toime on alajahtumisega patsiendi puhul ebakindel, peale selle takistab nende transporti vere koondumine perifeersetest veresoontest kehatüvesse. Vajadusel paigaldada luunõel. Keha soojendamine 593 Keha saab soojendada kuumateki abil. Kui kuumatekki ei ole, võib selle asemel kasutada kuumakotti, mis on Kesk-Euroopas laialdaselt levinud. See ei aita küll keha üles soojendada, aga takistab edasist jahtumist. Keha soojendamiseks läheb vaja 2–3 kuumakotti, 1 termokilet, 2 villatekki, 1 mütsi. Teadvuseta ja intubeerimata patsient tuleb kinni katta küliliasendis. 1
annaabi.ee 
