tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. · Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). · Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele. · Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. · Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. · Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma-aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. · Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid 40.C
kontekstis üldise emotsionaalse seisundi, une ja ärkveloleku regulatsioon. Kahjustused limbilises süsteemis võivad põhjustada ohjeldamatut aplust söömisel ning seksuaaltungi ja aktiivsuse suurenemist, normaalse hirmu- ja vihareaktsiooni kadumist, mälu nõrgenemist. +Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Vaheaju asetseb keskaju ja ajupoolkerade vahel. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka
Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse
poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse
J retseptorid (jukstakapillaarsed, tunnetavad ära interstits. vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm. Hüpoksia mõju ventilatsioonile: nii ventilatsiooni kui Hb hapniku-siduvuskõveral on näha tõusu muutus osarõhu 60 mmHg juures. Ülemisel graafikul on näha impulsside arv perifeersetelt kemoretseptoritelt. Bronhide silelihastele mõjuvad: Vegetatiivne NS (sümpaatikus lõõgastab, parasümpaatikus ahendab bronhe) Keemilised ained (histamiin, bradükiniin…) Füüsikalised faktorid (külm, kuiv õhk) 23. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedesüsteemi tähtsus
HCO3- asendumist klooriga nimetatakse Hamburgeri nihkeks Kopsude CO2 vahetus on eelpool kirjeldatud. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus paikenv hingamiskeskus, kus eristatakse sissehingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja välja hing lihaste tööd juhtivaid ekspiratoorseid neuroneid. Neile alluvad motoneuronid seljaaju IV-VII ja kaela ja I-VII rinnasegmentide eessarvedes.Neuronite aktiivsuse rütmi- tsentraalse rõtmogeneesi( selle kujundamine on autonoomne, mõjutab perifeersetelt retseptoritelt ja KNS osadelt saadav info) abil viiakse hingamine organismi ainevahetusega vastavusse. Gaasivahetus kopsudesgaaside difusioon alveoolide ja vere vahelO2 ja CO2 transport verega gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Atomosfäärirõhust madalama rõhu ( mäed etc) puhul tekib hapnikuvaegus õhurõhu languse tõttu ja hemoglobiini küllastatus O2 väheneb. Kõrge rõhu puhul hakkab lämmastik kudedes rohkem ning see kutsub esile muutuseid
anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. § Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele (GT1 ). § Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. Tetanospasmiin 2 § Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma- aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid. Patogenees C
* inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd * ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: - mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid - kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) - termosensorid (sooja- ja külmasensorid) - valusensorid
inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) termosensorid (sooja- ja külmasensorid) valusensorid
Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Vaheaju moodustavad talamus ja hüpotalamus. Asetseb keskaju ja ajupoolkerade vahel. Sisaldab ka struktuure, mis sarnaselt retiklaarformatisoonile mõjutavad tähelepanu ja teadvuse taset. Talamus- sensoorse info vahendaja perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset infot töötlevatele aladele (va haismine). Otsustab, milline info jõuab meie teadvusesse. Hüpotalamus- asetseb talamusest allpool, vegetatiivsete fnide kõrgeim keskus mille kaudu regul. Käitumusi, mis on olulised homöostaasi püsimiseks ja seksuaalfnide täitmiseks. Reguleerib ajuripatsi hormoonide eritumist. Kontrollib ööpäeva rütme. Vaheajju kuuluvad talamused ja hüpotalamused, ka kolmas ajuvatsake.
annaabi.ee 
