Jutustus (story) saab kogemuse üldistamise ja väärtustamise põhivahendiks. Sündmusi kirjeldatakse detailides. See on koolilapse usk, mille sugemed võivad kesta ka täiskasvanueas. Kosmiliste lugude tegelased on antropomorfistlikud. Sealjuures ei toimu üldistuste tegemist. Tähendus (meaning) antakse edasi ja summutatakse jutustustes ning lugudes. Ohuks on see, et seondatus suhtluskonnaga võib lõppeda ülekontrollitud suuresõnalises perfektsionismis või enese õigeks- ja paremakspidamisega teisitimõtlejate suhtes. Tähtsate teiste väära suhtumise korral võib välja kujuneda enese halvakspidamine. Ülemineku põhjustavad vastuolud lugudes. Sõna-sõnalisus lööb vankuma, kujunevad uued mõttestruktuurid. Võivad ilmneda vastuolud uute ja vanade autoriteetide vahel (loomislugu vrs evolutsiooniteooria). 3. Sünteetilis-konventsionaalne usk (eluaastad 10-21...). Inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt
Jutustus (story) saab kogemuse üldistamise ja väärtustamise põhivahendiks. Sündmusi kirjeldatakse detailides. See on koolilapse usk, mille sugemed võivad kesta ka täiskasvanueas. Kosmiliste lugude tegelased on antropomorfistlikud. Sealjuures ei toimu üldistuste tegemist. Tähendus (meaning) antakse edasi ja summutatakse jutustustes ning lugudes. Ohuks on see, et seondatus suhtluskonnaga võib lõppeda ülekontrollitud suuresõnalises perfektsionismis või enese õigeks- ja paremakspidamisega teisitimõtlejate suhtes. Tähtsate teiste väära suhtumise korral võib välja kujuneda enese halvakspidamine. Ülemineku põhjustavad vastuolud lugudes. Sõna-sõnalisus lööb vankuma, kujunevad uued mõttestruktuurid. Võivad ilmneda vastuolud uute ja vanade autoriteetide vahel (loomislugu vrs evolutsiooniteooria). 3. Sünteetilis-konventsionaalne usk (eluaastad 10-21...). Inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt
hinnang tulemused Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprob- leemide allikaks. L. Silverman (1997) on suurt hulka lapsevanemate hin- nanguid uurides osutanud andekate laste oluliselt kõrgematele näitajatele võrreldes nii-öelda tavaliste lastega intensiivses reaktsioonis frustratsioo- nile ja perfektsionismis. Andekate uurijad on üsna ühel meelel, et andekad lapsed arenevad sageli hüppeliselt, läbides nn sensitiivseid perioode, mille vältel on peale kognitiivse tundlikkuse täheldatud ka laste erilist sotsiaalset tundlikkust, õrnust, haavatavust ja empaatiavõimet (Shavinina, 1997). Sageli on laste eri oskuste ja võimete areng asünkroonne – näiteks abstraktne mõtlemine areneb kiiremini kui emotsionaalne küpsus selle-
annaabi.ee 
