Retsensioon: Kaido Ole
komponeeritud ebamäärane amööbi meenutav ollus ja mis on veel seisma pandud rattale,
tundus töö mulle pigem väikelapse joonistuse kui inimese hingeelu probleeme lahkava
teosena. Näituse keskpunkt, ,,Kena kangelane" oli minu jaoks aga mõjuv. Tohutu suure
kompositsiooniga on kujutatud suurt tuleleeki hoidvat meest ning Olet ennast kangelast
imetlusega vaatamas. See pannoo-mõõtmeline kompositsioon jutustas mulle inimese
püüdlustest eneseteostusele ja perfektsionismile ning pani mind vist ainukesena saalis
olevatest töödest põhjalikumalt mõtlema. Ka meeldis mulle Ole maalimistehnika, mis oli
disainerile omaselt viimistletud ja puhas.
Näitus oli minu jaoks uudne ja teistsugune. Kahjuks aga ülespandu minus erilisi emotsioone
ega vaimustust ei tekitanud, võib-olla tingitult kõrgetest ootustest või just vähesest kunstilisest
silmaringist.