Pere eesotsas oli peremees, harva ja enamasti ajutiselt (tavaliselt peremehe surma puhul) perenaine. Peremehe perekond moodustas harilikult talutuuma. Peale naise ja laste võis sinna kuuluda teisi sugulasi peremehe ema või isa, mõni õde või vend, onu, tädi (laienenud pere) või siis koguni terveid sugulaste perekondi: poegade perekonnad, vendade-õdede perekonnad, isa perekond (liit- ehk suurpere). Peremehe perekonda koos sugulastega või nende perekondadega nimetati pererahvaks. Peale sugulaste elasid talus tihtipeale ka sulased (vahel perekonna sulased) ja teenijatüdrukud. Kõige püsivamad pere liikmed olid peremees ja perenaine ning talu tulevane pärija, harilikult vanem poeg. Nooremad pojad või nooremad vennad ei püsinud aga tihtipeale talus kaua. See, kas pererahva hulka kuuluvad inimesed talus kauemat aega püsisid, sõltus suuresti üldisest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Talupere oluline tunnus on tema suurus, s.o talus elavate inimeste arv
• Kooselu rühmad/leibkonnad moodustasid vendade ja õdede pered. • Lihtpere moodustas- mees, naine, lapsed • Laienenud pere- peale lihtpere kuulub mõni sugulane. • Liitpere- mitu sugulasperekonda elab koos. • Kuhu peale peremehe kuuluvad ka poegade pered. • Kuni 19.sajandi keskpaigani, millal toimus linnastumine/industrialiseerumine olid Eestis põhiliselt liitpered ehk siis suurpered. • Liitperedes nimetati liikmeid pererahvaks. • Taluperedesse kuulusid ka sulased aga neid ei nimetatud pererahvaks. • Perede suurusel olid kindlald põhjused: • pere kui tootmis üksus, talupidamisega saadi perele vajalikud toiduained, toorained riiete ja jalanõude jaoks. Millest saadi raha ja müüdi, kuna raha oli vaja selleks, et tuli renti maksta ning naiste ehete jaoks läks palju raha. • Pere kui tarbimisüksus, suurem osa mida toodeti kasutati ka ära peres,
annaabi.ee 
