3.Kes olid ja millega said tuntuks: Innocentius III – valitses aastatel 1198-1216. Ta oli tark, sügavalt haritud kirikumees, aga ka osav poliitik. Teda kutsuti vahekohtunikuks tüliküsimuste lahendamisel. Ta algatas ristisõja Baltimaades. Kõige sellega viis ta järjekindlalt ellu põhimõtet, et paavsti võim on kõrgem ilmalike valitsejate omast. Jan Hus – Praha ülikooli usuteaduse professor. Ta ei pidanud õigeks seda, et tema kodumaal, mis kuulus Püha Rooma riigi koosseisu, peremehetsesid sakslased. Veel arvas ta, et jumalateenistust ei tuleks pidada ladina keeles, vaid iga rahva ema keeles. Ta rääkis kõigest sellest avalikult oma loengutel. Rahvas hindas teda kõrgelt. Otto I – valitses Lääne-Euroopas aastatel 936-973. Otto suutis jagu saada juba pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta krooniti Rooma keisriks. 4.Miks paavstide autoriteet hakkas nõrgenema? Sellepärast, et Prantsusmaal hakkas kuningavõim üha tugevnema ning
· vastupanuilmingute mahasurumine · valveteenistuse pidamine · põgenenud nekrutite ja talupoegade püüdmine · kontroll nekrutivärbamiste üle · nekrutite esialgne väljaõpetamine Impeeriumi sõjad ja Eesti Eesti rannikuvetes liikusid sõjalaevad, mis kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks Krimmi sõja ajal peremehetsesid inglased ja prantslased Läänemerel Sõjaaastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis kutsuti kokku välismaalasi ning anti neile privileege. Baltisakslased said kõrge positsiooni 18. saj Venemaal, nad osalesid sõjategevuses, diplomaatilises teenistuses ja kõrgametnikkonnas, nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19
1030. aastal mainiti Tartut esmakordselt ajalooürikutes. 1224. aastal lõppes Tartu linnuse vallutamisega muistne vabadusvõitlus Eesti mandriosal; Tartu sai pealinnaks samanimelisele piiskopkonnale, mis ulatus Virumaalt Lätimaani. Alates 13. sajandist kuulus Tartu Hansa Liitu; linnast sai tuntud kaubanduskeskus Läänemere regioonis. Piirkonna majanduslikku arengut soodustasid siin ristuvad kaubateed ja Emajõgi. 16-17. sajandi sõdade käigus peremehetsesid Tartumaal Vene, Poola ja Rootsi väed. 1631 asutati Tartus Eesti esimene trükikoda. 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav Adolf alla Tartu Ülikooli - vanuselt teise kogu Põhja-Euroopas - asutamisürikule. Põhjasõja ajal ja järel laastasid maad näljahädad ja haigused, 1710. aastal läks kogu Eesti Venemaa koosseisu, peatselt suleti ka ülikool. See avati taas 1802. aastal ainsa saksakeelse ülikoolina Vene tsaaririigis. Tartumaa majandus- ja kultuurielu
langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451
Umbes 370 – 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 8 anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis
Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; Vana-Rooma ANTIIKAEG 8 anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis
Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne- Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker
a tungisid vandaalid Itaaliasse ja rüüstasid kaks nädalat julmalt Roomat. Kõik, millel nende jaoks väärtust ei olnud ja mida kaasa viia ei saanud, hävitati: kujud purustati, raamatud hävitati, majad põletati. Tänapäevani nimetatakse mõttetut kultuuriväärtuste hävitamist vandalismiks. Pärast vandaalide retke jäi Rooma kõigest 7000 elanikku. Lääne-Rooma ei toibunud enam Geiserichi sõjaretkest. Peaaegu täiesti kaotasid keisrid võimu provintside üle. Itaalias peremehetsesid nüüd germaanlastest väepealikud. Barbarite vägede ülemad käsutasid keisri võimu, panid oma soovi järgi keisreid troonile või kukutasid neid. 476. a kukutas germaani väepealik Odoaker (loe odoaaker) viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse (loe roomulus augustulus). Odoaker kuulutas end Itaalia kuningaks ja saatis keisrivõimu sümbolid Bütsantsi, tunnustades sellega vormiliselt Ida-Rooma keisrit oma riigipeaks.
Hälltrükisteks. 23. MAADEAVASTUSED (EELDUSED, PÕHJUSED) Põhjused: - Oli vajadus leida uus meretee idamaadesse, sest vajadus idamaiste kaupade järele oli kasvanud. Uut teed oli vaja leida, sest probleem tervanes eriti siis, kui türklased olid hõivanud Konstantinoopoli ja haarasid kontrolli idamaade kaubanduse üle enda kätte. Kaubandus mis toimus läbi nende tähendas, et hinnad tõusid ja tulu läks türklastele või kahele linale, kes vahemerekaubanduses peremehetsesid. Veneetsia ja Genova. - Teine oluline põhjus oli see, et Euroopas oli kasvanud nõudlus väärismetalli järele, sest senine väärismetalli kogus oli liikunud idamaiste kaupade eest itta ja hulk Euroopas oli vähenenud. Oli kulla ja hõbeda puudus. - Kolmas põhjus on seotud eelnevaga. Eurooplaste ettekujutluses olid idamaad tohutult rikkad riigid ning taheti osa saada nende rikkusest. Lisaks põhjustele on ka veel eeldused, mis tegid maadeavastused lihtsamaks.
23. MAADEAVASTUSED (EELDUSED, PÕHJUSED) Põhjused: 1. Vajadus leida uus meretee idamaadesse. Vajadus idamaiste kaupade järele oli kasvanud. Uut teed oli tarvis, sest türklased hõivasid Konstantinoopoli ja nad haarasid kontrolli idamaade kaubanduse üle enda kätte. Türklaste vahendusel idamaiste kaupade ostmine läks kallimaks ja tulu kaubandusest läks türklastele või kahele linnale, kes Vahemere kaubanduses peremehetsesid (Veneetsia, Genova). 2. Euroopas oli kasvanud nõudlus/vajadus väärismetalli järele, sest senine väärismetallikogus oli liikunud idamaiste kaupade eest itta ja väärismetalli hulk Euroopas oli vähenenud. 3. Eurooplaste ettekujutuses olid idamaad tohutult rikkad riigid ja taheti osa saada nende idamaa riikide rikkustest. Eeldused, mis aitasid kaasa: Tehnilised eeldused Ühiskondlikud eeldused
Enamik koosseisust läks laiali, mistõttu uutele positsioonidele Oru piirkonnas jõudis vaid 350 meest. Pärast Narva vallutamist Punaarmee jäi nädalaks täiesti passiivseks. Punaarmee üldpealetung algas uuesti 6. detsembril, kujunedes kiireks ja edukaks. Üksteise järel langesid punaväelaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. Algas sissetung Kesk-Eestisse. Olukord Lõunarindel, Tartu langemine- Kõige lootusetumad meeleolud valitsesid Lõuna-Eestis, kus peremehetsesid veel Saksa okupatsiooniväed, ning Eesti tsiviil- ja sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Keegi ei takistanud punaväe sissetungi. Rindele saabunud Rahvaväe allüksused sunniti taganema, ning kui enamlikel agitaatoritel õnnestus lisaks sellele vallandada Tartus rahutused, siis otsustasid sõjaväejuhid linna maha jätta. Valgast pöördus Punaarmee grupeeringu löögivõimelisem osa - Läti brigaad - Riia suunas, väiksemad üksused aga jätkasid
annaabi.ee 
