Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st Euroopa riikidesse 1930. aastaks. Eesti aastatel 1929-1934 Enne majanduskriisi arenes Eesti põllumajandus aeglaselt, kuid tõusujoones. 1919. a. maareform oli kaasa toonud põllumajandusliku produktsiooni suurenemise, mis muutis Eesti ekspordivõimeliseks maaks. (Eesti põllumajandus kujundati lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks rahvas sai maa üle peremehelikud õigused. Peremehetunne sai aluseks põllumajanduselu edasisele arengule.) 1927-1929. a. kannatasid Eesti alad aga ebasoodsate ilmastikuolude tõttu ikalduse käes, mille kahjudest ei jõutud enne uut majanduskriisi enam toibuda. Seevastu kriisi algusaastail olid Eestis soodsad ilmastikuolud, mis tagas hea saagikuse. 1929. aastaga võrreldes saadi toiduvilja rohkem ligi 50%, kartulit 14,6%. Loomakasvatuses oli seis rahuldav piima tuli rohkem 7%, liha vähem 1,3%.
4.4. Põllumajandus Kõige olulisemaks ümberkorralduseks oli maareform, millega loodi uued alused põllumajandusliku tootmise süsteemile. Ometi täitus eesti talupoja ammune unistus saada maad, muutuda taluperemeheks. Maareformiga kujundati Eesti põllumajandus lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks. Reformi tulemusena kattus maa tihedalt iseseisvate väikemajapidamistega. Rahvas sai maa üle peremehelikud õigused. Peremehetunne virgutas looma uusi väärtusi. See on suuremaid saavutusi meie põllumajanduselu arendamises. Nüüd tuli asuda põhivarade ülesehitamisele ning tootmisalade laiendamisele ja intensiivsemaks muutmisele. Põhivarade ülesehitamist iseloomustavad näiteks andmed hoonete püstitamise kohta. Tootmisalade laiendamiseks tuli lisaks hoonetele täiendavalt soetada töövahendeid, eelkõige tööloomi ja masinariistu. 4.5. Metsandus