Mida uut sain teada, kui lugesin A.H.Tammsaare teost „Tõde ja õigus I“ ?
kangekaelseks jäid mehed alati.
Kaastundlikkus. Parimaks iseloomuomaduseks on meie rahval oskus kaasa tunda. Kui sureb
mõne tuttava lähedane, tunneb eestlane kasvõi vihast hoolimata tema vastu kaastunnet oma
hinges. Nii oli ka Pearuga. Kui suri Andrese naine Krõõt, pühkis Pearugi tülidest Mäe
peremehega hoolimata pisaraid ja tundis Andresele sügavalt kaasa ning oli kahju, et
naabrimees nii hinnalisest perenaisest ilma jäi, kes oli Oru peremehelegi oma heleda häälega
südamesse jäänud.
Uudishimu. Eestlastel on ikka kombeks öelda, et uudishimu tappis kord kassi, kuid siiski on
meie rahva uudishimu lõpmatult suur. Mitte alati heas mõttes. Heas mõttes oleks siis, kui
uuritaks, kuidas teisel eluke ka veereb, kui hästi tal läheb ja tuntaks selle üle rõõmu. Kuid
tundub, et meie riigis käivad asjad täpselt vastupidi. Pigem huvitab klats, kõmu ja kuulujutud,