AIDS ja HIV Omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (aidsi) põhjustab kehavedelike kaudu edasi antav HI-viirus (HIV - inimese immuunpuudulikkuse viirus). Kõige sagedasem on HIV-ga nakatumine seksuaalvahekorra kaudu või viirusekandja verega kokku puutudes. Viiruse teeb ohtlikuks see, et ta kasutab peremeesrakuna immuunsüsteemi reguleerimisega tegelevaid T-abistajarakke. Nende hävitamine nõrgestab teiste immuunrakkude talitlust, nii et organismi kogu immuunsus nõrgeneb. HI-viirus võib olla pikka aega puhkeolekus. Seetõttu võib HIV aastaid olla sümptomiteta. Selle saab vereprooviga kindlaks teha, sest esimestel kuudel pärast nakatumist hakkab keha tootma HI-viiruse vastaseid antikehi. Organismi kaitse ei pea ilma küllaldase hulga abistajarakkudeta kaua vastu ning inimene haigestud aidsi
tsütoplasmas · Teist tüüpi B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis seostuvad antigeeniga (viiruse või mikroobiga) ning nõrgestavad/surmavad selle. Iga haiguskandja jaoks moodustuvad oma antikehad. Kuna viirushaigusi antibiootikumidega ravida ei saa, siis on antikehade moodustumine eriti oluline. · T-lümfotsüüdid on infokandjad, mis hoiatavad organismi haigustekitajate sissetungi korral. HIV kasutab peremeesrakuna just neid, mistõttu organism ei saa hoiatust ja suvaline haigustekitaja võib põhjustada haigestumist ja surma, sest vastavaid antikehasid ei saa moodustuda. Allergia tekib, kui organism reageerib mingitele ainetele justkui oleksid need haigustekitajad ning hakkab moodustama nende vastu antikehasid. 15 Suguelundkond. Mehel ja naisel ainuke erinev elundkond
annaabi.ee 
