Puudub rakuline ehitus. Ei oma iseseisvat ainevahetust. Ei ole suutelised iseseisvalt paljuneda. Viiruse ehitus Kujult sarnanevad viirused kristallide, kerade või pulkadega. Viirustel puudub tuum ja tsütoplasma. Viirus koosneb valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkuseainest. Viiruse ehitus. Viiruste tüübid. Viirus kui parasiit Viirus ei suuda iseseisvalt paljuneda. Seetõttu kasutab viirus paljunemiseks teiste organismide rakke (peremeesrakud). Viirus on rakusisene parasiit. Viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Mida teevad viirused inimeses? Püsib peremeesrakkude kromosoomides mitteaktiivsena pikka aega (nt. herpesviirus). Nakatanud rakus algab massiline viirusosakeste tootmine (nt. gripp, rõuged, marutõbi jne.) Viirusosakeste mõõdukas tootmine (nt. HIV viirus, mis põhjustab AIDS-i). Kuidas viirused võivad inimest nakatada?
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid
Kloonitava DNA ettevalmistamine Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil Rekombinantse DNA sisendamine peremeesorganismi Rekombinantide selekteerimine Rekombinantide analüüsimine Etapp 1. Valitud DNA tükk lõigatakse päritoluorganismist restriktsiooniensüümide abil. Etapp 2. DNA tükk „kleebitakse“ vektorisse ja DNA otsad liidetakse vektori DNA-ga ligeerimise teel. Etapp 3. Vektor sisestatakse peremeesrakku, sageli bakterisse või pärmi. Peremeesrakud kopeerivad vektori DNA koos oma DNA-ga, luues sisestatud DNA-st mitu eksemplari/koopiat. Etapp 4. Vektor-DNA eraldatakse peremeesraku DNA-st ja puhastatakse. Mis on rekombinantne valk, selle tootmise võimalused? Rekombinantne valk on valk, mida kodeerib rekombinantne DNA. On DNA kloneerimise teel saadud valk. Selliseid valke saab toota nt bakterite abil või transgeensete loomade abil. Mis on cDNA? cDNA (komplimentaarne DNA) on pöördtranskriptsiooniga saadud DNA koopia
Vaid kaks valku, VP7 ja NSP4 (rotaviiruse glükoproteiinid) transleeritakse ER ribosoomidel ja seonduvad ER- membraanidega (nende valkude N-terminustes on vastav signaal). 3.2.7. Replikatsioon Suurem osa rotaviiruste replikatsioonitsüklit puudutavast informatsioonist on saadud ahv neerurakkude kultuuri kasutades. Nendes rakkudes on rotaviiruse replikatsioonitsükkel kiire (10-12 tundi) samal ajal kui soolerakkudes (loomulikud peremeesrakud) on replikatsioonitsükkel veidi aeglasem (kestab ca 24 tundi). Rotaviiruste replikatsiooniprotsessi iseloomustab viirus-spetsiifiliste struktuuride viroplasmade moodustumine nakatatud rakkudes (nendes moodustuvad uued subviraalsed partiklid) 3.2.8. Virionide moodustamine ja vabanemine Rotaviiruse virionide moodustumine on erinevalt reoviirustest seotud membraanidega. Subviraalsed partiklid (double-layered particles) moodustuvad viroplasmas ja punguvad läbi ER
· Viirustel puudub rakuline ehitus · Puudub iseseisev paljunemine · Kriitiliselt väikesed mõõtmed, minimaalne elu viirusesse ära ei mahu · Puudub iseseisev aine vahetus Viirusosakeste ehitus: 1. Nukleiinhape, kas DNA või RNA (üks neist, aga mitte kunagi pole koos). 2. Valgud (viirus), need moodustavad erinevaid katteid ehk kapsiide. 3. Superkapsiid: on osadel, SV(süsivesikud)+lipdiidid+ensüümid. Näiteks surmatud peremeesrakud. Selleks, et viirus jõuaks rakku peab ta tegema järgmised tegevused: 1) Tungima organismi. 2) Peab kinnituma rakule. 3) Viiruse nukleiinhape tungib rakku. DNA-viirus -> DNA viirus+ DNA peremehe omaga./ RNA-viirus-> RNA viirus+ DNA- ks ehk DNA peremehe oma. Viirustes on 3 tüüpi geene: 1) Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias. 2) Viiruse nukleiinhape sünteesi tagavad geenid.
kilomeetri taga. 4. SÜMBIOOS - 1 globaalse elu alustalasid. - pikaajaline intiimne mutualistlik suhe 2 liigi vahel, kellest 1 on alati oluliselt suurema kehaga kui teine Selletõttu saab sümbiootiliste suhete põhjal 2 liiki jagada: 1. peremees (suurem) 2. sümbiant 1. KEHA PINNAL 2. KEHA ÕÕNES 3. KEHA ÕÕNES + RAKKUDES 4. RAKKUDE SEES kast – peremeesrakud ring – sümbiondi rakud 1. Naha pinnal: Inimese nahapinnal on sama palju sümbionte kui rakke – see on kaitse parasiitsete mikroobide eest. Ilma sümbiontideta läheksime kärna 2. soolestikus: Lõviosa bakteritest meie soolestikus on kasulikud, mis aitavad seedida. Inimesel puudub tsellulaas, mis mikroobides on olemas ja need aitavad meil taimetoitu seedida. Inimesel 10 korda rohkem kui keharakke 3. Leidub ainuõõssetel loomadel. Korallidel on see eluviisiks
annaabi.ee 
