regulatsioonigeen (määrab võimaldavad viirusosakesel peremeesrakus vajaliku geeni kinnituda peremeesraku avaldumise), membraanile. Viirused on replikatsioonigeen (suunab seetõttu peremeesraku suhtes viiruse genoomi spetsiifilised. kahekordistumisele) Viiruse talitlemine Talitlemine tähendab viiruse genoomi kahekordistumist. See toimub peremeesraku tuumas. Pärast viiruse paljunemist peremeesrakk alati hukkub. Viiruste talitlemine koosneb 2 etapist: 1. Peremeesraku nakatamine- viirusosake kinnitub peremeesraku membraanile ankurmolekulidega. Algab viiruse kapsiidi valkude lagundamine ja viiruse genoom siseneb fagotsütoosi teel peremeesraku tsütoplasmasse. Sisenenud genoom liigub rakutuuma ja ühineb peremeesraku genoomiga. 2. Viiruse paljunemine- Peremeesraku genoomiga ühinenud viiruse genoom võib käituda 2 moodi:
organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri. keha sisene kaitsesüsteem. peamine element valge verelible, ühed toodavad antikehi(kaitsevalgud), teised söövad ära haigustekitajad v antikehade poolt märgistatud valgud
korraldatakse ümber pärilikkusaine hulka. • Peremeesrakus • Viiruse püsib mitteaktiivsena paljundatakse viiruse peremeesrakus pikka aega ja pärilikkusainet ja toodetakse kahekordistub iga viirusvalgud peremeesraku jagunemisega • Rakus pannakse kokku uued • Mingil hetkel avaldub viirusosakesed haigusena ja tapab peremeesraku • Peremeesrakk hävib Nagu Nagu herpesviirus gripiviirus Aastakümneid hiljem lööb välja, hakkab viirusosakesi tootma Kohe uued viirusosakesed ja peremeesrakk sureb HI-viirus LülitubLÜSOGEENNE pärilikkusainesse ja algab pidev mõõdukas viirusosakeste teke LÜÜTILINE
2) valgud lagundavad membraani 3) rakku sisestatakse viiruse RNA või DNA 4) viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisse 5) peremeesraku jagunemine 6) viiruse geenid koonduvad järgneva põlvkonna tütarrakkudesse 11. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel * peremeesrakk hävib * peremeesrakk ei hävi * viirus peab kinnituma rakule * viirus peab kinnituma rakule * valgud lagundavad membraani * valgud lagundavad membraani 12. Viiruse tähtsus looduses ja inimese elus * Viirused kui rakuparasiidi on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. * Suurem osa tõvestavaid viirusi kanduvad edasi õhu kaudu (levib massiliselt)
) 3. Viirus on inaktiivses seisundis, ei avaldu, aga paljuneb. (avaldub kui kasutusele võetakse kõik 3 tüüpi geene) Lüütiline tsükkel protsess, millega kaasneb peremeesraku hävimine 1. Viirus siseneb rakku. - Korraldab ümber raku ainevahetuse (toodab ensüüme oma genoomi paljundamiseks) käiku läksid regulaatorgeenid - lülitab välja raku transkriptsiooni (peremees rakk ei tooda enam RNA -> ei toodeta valke -> peremeesrakk ei paljune) 2. - Viiruse paljunemise periood rakus - viiruse replikatsiooni geenid põhjustavad viirusele pärilikkusaine tootmise - struktuurgeenid määravad valgu sünteesi -> tekivad uued viirused (sest olemas on viiruse genoom ja valk) 3. Peremeesraku lagunemine (sest keskkonda vabanevad uued viirused -> toimub nakatumine) 4. N A K A T U M I N E * piisknakkusega * toidu ja joogiga * koevedelikega * haigete loomadega
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem
DNA või RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on ka kapsiidide peal lipiididest ja valkudest koosnev ümbris. 5 KUIDAS TUNNEB VIIRUS ÄRA PEREMEESRAKU? Viiruse pinnal on retseptorvalgud, mis tunnevad peremeesraku ära. 6 MILLINE OSA VIIRUSEST SISENEB PEREMEESRAKKU? Peremeesrakku siseneb ainult genoom. 7 NIMETA VIIRUSE 2 ELUTSÜKLIT. KIRJELDA LÜHIDALT. Lüütiline tsükkel viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, peremeesrakk hävib, rakus pannakse kokku uued viirusosakesed. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi hulka. 8 VAKTSINEERIMINE: MIS ON, NÄITED HAIGUSTEST, MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE, VAKTSINEERIMISE POOLT- JA VASTUARGUMENDID. Vaktsineerimine on looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Mumps, punetised
mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb reeglina peremeesraku membraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab, ümbrisesse lülitab viiru oma struktuurvalke. Lüütiline viirusnakkus- viirusosakesed aktiveeruvad ja väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib. Lüsogeenne viirusnakkus- peremeesraku kromosoomiga seostunud genoom ei avaldu koheselt. Bakteriraku elutegevus jätkub ja viiruse genoom säilib. Krooniline viirusnakkus- viiruse paljunemine toimub suhteliselt aeglaselt, ei kahjusta oluliselt bakteriraku tegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Paljude põlvkondade jooksul nt. HIV, hepatiit. Immuunvastus- organismi võime muutuda immuunseks. Vaksiinid- nõrgestatud haigustekitavate omadustega viirus, mis
Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine. Lüütiline tsükkel-peremeesrakk hävib. Lüsogeenne-viirusega seotud genoom koheselt ei avaldu.Transduktsioon-geenide ülekanne, pärilikkuse muutlikkuse allikas.
bakteriofaag-on viirus ,kes parasiteerib bakteritel Viiruste paljunemine: -ainult elusrakkudes!!!! -rakutuumas,tsütoplasmas 1.viirus kinnitub peremeesraku pinnale antiretseptoritega 2.viirusosake vabaneb ümbrisest või kapsiidist tsütoplasmas või rakutuumas 3.genoom on peremeesrakus vabanenud (1-3 raku nakatumine) Algab lüütiline elutsükkel 1.viiruse genoom kordistub rakutuumas/tsütoplasmas 2.toodetakse viirusvalgud 3.moodustuvad viirusosakesed, mis väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib Lüsogeenne tsükkel *Viiruse genoom seostub peremeesraku genoomiga ja ta jääb inaktiivseks. *peremeesraku paljunedes paljundatakse ka viiruse genoomi Viiruste tähtsus: *põhjustavad viirushaigusi(aitavad tugevdada imuunsüsteemi) *teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks *geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku
3)Nukleiinhappe replitseerumine 4)Moodustatakse uued viirus- osakesed 5)Viiruseosakesed väljuvad rakust ja rakk hukkub. Lüsogeenne elutsükkel: 1) Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine) 2)Nukleiinhappe sisenemine rakku 3)nukleiinhape seostub kromosoomiga 4) nukleiinhape jääb inaktiivseks 5)lõpuks järgneb lüütiline tsukkel,milles rakk hukkub. Viirushaigus on viiruse poolt tekitatud haigus. Jaotus: inimese-,taime-,looma-,seene-,bakteri-,putukaviirus. Viirushaiguse tagajärjel võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem. Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist. Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse
Struktuurg.- kindlustavad viirusosakese moodustamise(määravad kapsiidvalke) PALJUNEMINE- nii rakutuumas kui tsütoplasmas 1. Kinnitub rakule, raku retseptormol. Ja viiruse antiretseptorid sobituvad. 2. Viiruse sisenemine rakku(ümbriseta- rakukest ja membraan lagundati) 3. Genoomi vabanemine kapsiidist; genoom liigub rakutuuma 4. Viiruse genoomi paljunemine 5. Viirusosakeste moodustumine ja vabanemine peremeesrakust Lüütiline tsükkel- paljunemisprotsess, millega hävineb peremeesrakk Lüsogeenne tsükkel- peremeesraku kromosoomiga seotud viiruse genoom koheselt ei avaldu Transduktsioon- viiruse poolt teostatav geenide ülekanne 1 päriliku muutlikuse allikas DNA viirus- rõuged, tuulerõuged, herpes, papilloomviirused RNA viirus- gripp, hepatiit, marutõvi, hiv.
inimeseviirus Nakatumine: seeneviirus piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) Viirused... Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus Peremeesrakk puruneb Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke Viirused... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad lagundamisele. Viirused... LÜÜTILINE TSÜKKEL
pluss-ahelaline või miinus-ahelaline. Leidub ka viiruseid, mille genoom on osaliselt pluss- ahelaline ja osaliselt miinus-ahelaline. Neid kutsutakse ambisense-viirusteks. 15. Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit. Lüütiline tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber Peremeesrakus paljun-datakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed Peremeesrakk hävib. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega 16. Kuidas ravitakse viirushaigusi? Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil.
1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi
Traskriptsioon- dna ühe ahelega komplementaarne rna molekul. a) Viiruse ehitus, paljunemine, tähtsus. – pole rakulist ehitust, moodustumine on seotud peremeesrakkudega. Viirus on kerajas, hulktahukas või silindriline. On dna või rna viirused. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Lüütiline- viirus kinnitud peremeesrakule, moodustuvad uued viirusosakesed, hävitatakse peremeesrakk, viirus vabaneb. Lüsogeenne- viirus lülitub peremehe kromosoomi koostisesse, võib seal pikalt viibida. Kui peremeesrakk jaguneb, kanduvad viiruse rakud tütarrakkudesse. Viirusi kasutatakse geenitehnoloogias. b) Mendeli seadused, geneetika ülesanded: Kontrolli, et oskaksid lahendada ülesandeid veregruppidega, ühe ja kahe tunnusega ning suguliiteliste haigustega ülesandeid. Tee
ümber on veel ümbris (see on kas krobeline või nagadega, et hakata peremeesrakule külge). Paljunemine Viiruse osake kinnitub peremeesraku külge, siis ta vabaneb ümbrisest ja kapsiidist ja tungib rakku. Kui ta tungib rakku, siis DNA ühineb viiruse osakesega. Viiruse osake orjastab peremeesraku ehk paneb selle enda kasuks tööle. Hakatakse paljundama viirusosakese DNA- d, siis toodetakse kapsiidi osi, et kapsiidi kokku panna ja viirusosakesed lahkuvad rakust. Peremeesrakk võib kas surra või mitte. Küsimused: 1. Millisesse organismide riiki kuuluvad viiruse osakesed. 2. Võrdle ennast ja viiruse osakest. Too välja sarnasused. 3. Milline on viiruse osakese minimaalne geenide arv? Põhjenda. 4. Millest viiruse osakesed toituvad? Vastused: 1. Viiruse osakesed kuuluvad bakterite riiki. 0p 2. Viirus võib nii muutuda kui ka areneda ja sedasi võib ka inimene. 1p 3
Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1
3)paljunemise hiline staadium DNA replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viiruse kapsiidi moodustumine, organismi võitlemine viirusosakeste vastu antikehadega, antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunavad nad lagundamisele Lüütiline elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber 3)Peremeesrakus paljundatakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud 4)Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed 5)Peremeesrakk hävib Lüsogeenne elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka 3)Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega Taimeviirused - taimi kahjustavad ja haigusi esile kutsuvad viirused on fütopatogeensed viirused. Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu. Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2)kloroos, 3)kärbumine
DNA-ks). DNA liigub rakutuuma. DNA pealt sünteesitakse väga palju viiruse RNA molekule, need pakitakse kokku. Sisse tulev genoom ja välja minev genoom on muutunud. Väljatulevast genoomist ei saagi enam aru, et paha on. Algul saadi aru. Lihtsam teha, kiirem. HIV-i puhul võib tekkida pärast teine genoom. Gripi puhul on asi lihtsam. Lüütilise tsükli puhul viirus nakatab ära raku ja toodab palju viiruse osakesi, lahkuvad peremeesrakust ja peremeesrakk hukub, paljuneb aktiivselt. NT: herpesviirus (närvirakkudes). Lüsogeene tsükkel viirus siseneb peremeesraku genoomi ja jääb sinna elama. Kui rakk jaguneb siis ka pärast sisaldavad mõlemad rakud seda. Imuunsüsteem alates kaladest on tekkinud imuunsüsteem. See kaitseb organismi haigusetekitajate eest. Antikehad kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega. Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled) sellised, mis hävitavad
· Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest · On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome Viiruste elutegevus: · Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi: 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend. · Peremeesrakk võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk, inimese rakk · Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruste eluviisid rakkudes: · Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse
· Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi TRANSDUKTSIOON - See on geenide ülekanne ühest rakust teise viiruse abil. Kui lüsogeenne tsükkel läheb üle lüütiliseks siis viirus-DNA võtab kaasa ka osa peremeesraku DNA-st. Järgmisel nakatumisel kandub see osa uude rakku.
kindlustavad viirusvalkude sünteesi) · VIIRUSE PALJUNEMISE ETAPID · Kaks võimalust lüütiline tsükkel või lüsugeenne tsükkel tuleb töösse pildina, peab ära tundma · Lüütiline tsükkel 1.ja2. Nakatumine viiruse kinnitumine peremeesraku membraanile, DNA süstimine peremeesrakku 3. Genoomi tekkimine 4. DNA tootmine 5.Kapsiidi tootmine 6.Toodetakse kokku valmivad viirused DNA, mida ümbritseb kapsiid 7. Peremeesrakk lõhkeb, vabanevad uued viirused 8. Rakk sureb · · Lüsogeenne tsükkel Läheb üle millalgi lüütiliseks. 1.ja 2. Nakatumine, DNA sisestamine. 3.DNA liitub peremeesraku kromosoomiga 4.Jääb seisma, võib olla seal aastaid. Avaldub siis, kui läheb lüütiliseks. Nt herpesviirus, · HI-viirus e HIV põhjustab AIDS'i retroviirus · Ameeriklaste kaudu Aafrikast · Bulgaaria/Rumeenia HIV laste seas · Taimedel on omad viirused e rühmasisesed viirused
peremeesrakkudega) Sisaldavad pärilikku infot(DNA,RNA) DNA viirus(1molekul) RNA viirus kapsiil- väljaspool peremeest, ümbritseb viirusosakese genoome ümbris-valkud, lipiidid Viirustes on 3 geenitüüpi- replikatsiooni- DNA, RNA paljunemine regulaator- uute viirusosakeste moodustamine struktuurigeenid(sisaldavad infot valkude sünteesiks) Viiruse lüütiline tsükke- plajunemisprotsess, kus peremeesrakk hävib Viiruse lüsogeenne tsükkel- protsess, kus viiruse genoom seondub peremeesraku kromosoomiga, ning ei avaldu koheselt. Viiruse tähtsus- Viirused on rakuparasiidid, nad on nakatunud organismile kahjulikud, põhjustades haigusi ja ka rakkude surma. Transduktsioon-viiruse poolt tehtavad geeniülekanded (üheks päriliku muutlikuse allikaks) Viirushaigused- DNA-st- tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. RNA- gripp, marutaud, mumps, punetised, AIDS, HIV
struktuurvalk nt siirdeolek oleks hukkub.Suhkrud tubulin(polümeriseerub saavutatav;osaleb sihtmärgina:osalevad tsütoplasmas reaktsmehhanismides,h protsessides nagu mikrotuubuliteks,mis iljem molek. omakorda taastub;nõrgendab Äratundmine,regulatsio depolümer.,tagasi keemilisi sidemeid,mis on,kasv.Bakterid- tubuliini peaksid katkema peremeesrakk- ühikuteks)Kolhitsiin reaktsioonis.Ravimid ründamine ja süs. Nagu seostub t-ga ensüümiinhibiitorid:s retseptorid.Glükokonju blokeerides polümer- ulfoonamiidid(inhibeer gaadid(nt ni,taksool stabiliseerib ivad mikroorg-s glükosfingolipiidid raku mikrotuubuleid aga ensüümkatalüüsi regulstsioonis,seos hoiab ära depolümer- reacts.),tsefalosporiini
1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi
endolüsiinidele. Endolüsiinide toimel toimub mureiini lagundamine ning selle tagajärjel rakk lüüsub. Seega holinite abil on võimalik infektsiooni aega pikendada ning vältida bakterirakkude massilist lüüsumist (Wang et al., 2000). Faage jaotatakse kahte gruppi, sõltuvalt nende elutsüklitest peale bakterirakku sisenemist. Ühel juhul integreeritakse faagi genoom bakteri genoomi, kuhu ta jääb püsima ning iga rakujagunemisega paljundatakse ka faagi genoomi, ilma et peremeesrakk hävineks. Sellist tsüklit nimetatakse lüsogeenseks tsükliks. Teisel juhul hakkavad faagid bakteris kiirelt paljunema, kasutades ära peremeesraku ressursse, kuni lõpuks bakteri rakumembraan lüüsitakse ning faagipartiklid pääsevad ekstratsellulaarsesse ruumi (Matsuzaki et al., 2005). Et ka lüsogeensed faagid põhjustaksid bakteriraku lüüsumist, on neid geneetiliselt muudetud. Neisse faagidesse on
Seeneniidid on võimelised võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. 2)Endosümbioos sinivetika ja rohevetika vahel. Sellel juhul elab sinivetikas rohevetika rakus ning rohevetikas on endosümbiont ehk peremeesrakk. Kui selles sümbioosis sinivetikas hukkub, siis ei juhtu rohevetikaga midagi, kuid kui rohevetikas hukkub, siis hukkub ka sinivetikas. Parasitism Paeluss Hymenolepis diminuta valmikutel on tsirkadiaalne migratsioonmööda soolt vastavuses toidu paiknemisega. Kui peremehe magu on toitu täis asub paelussi pea väga lähedal püloorilisele sfinkterile (kohale, kus toit maost väljub). Toidu liikumisel maost edasi liigub paeluss sellega kaasa ja pärast tagasi kuni järgmise toidukorrani
Need, mis hukkuvad, sisaldavad huvipakkuva järjestuse. Saadud tulemusi võrreldakse esimese peetritassiga ja tuvastatakse, mis kolooniat sisaldavad järjestust. 9. Selgita alfa-komplimentatsiooni. Millised omadused peavad olema vektoril ja peremeesrakkul selle toimimise jaoks? Bakteritel asub lac z regioon, mis kodeerib B-galaksidaasi produtseerimist. Vektori ja peremeesrakku tehakse kunstlikult mutandiks nii, et vektor sisaldaks selle regiooni alfa-jääki ja peremeesrakk sisaldaks ainult omega-jääki. Ainult sel juhul, kui on mõlemad osad ühendatud, toimub B-galaksidaasi produtseerimine. Kui see toimub, siis värvib X-Gal marker need bakterid sinisteks (tunneb ära B-galaksidaasi tootmist). Kui vektori sisetakse bakterirakku ning need jäägid, mis on omavahel komplimentaarsed, ei seostu omavahel, siis see olukord viitab sellele, et nende vahel esineb huvipakkuv järjestus ning need rakkud jäävada valgeks.
rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse viiruse DNA, mille tulemusena sünteesitakse viirusele vajalikke valke. Seejärel sünteesitakse vajalikke retseptorvalke, mis pidurdavad transkriptsiooni, kuna see pole paljunemiseks vajalik, (muudavad ainevahetust). Siis toimub viiruse genoomi kordub replikatsioon ja samuti kapsiidi. Moodustuvad uues viirusosakesed, lagundatakse bakterrakku membraan ja minnakse keskkonda. Viirusosakese vabanemisega hävib ka peremeesrakk, see on viiruse lüütiline tsükkel. Mõnikord lülitub aga viirus peremeesraku kromosoomi, koos peremeesraku paljunemmisega, lähevad viiruse geenid tütarrakkudesse ja avalduvad siis kui tingimused on sobivad(siit uuesti lüütilisse). Viiruse lüsogeenne tsükkel. RNA-viiruse paljunemine: Peab sattuma rakku, kus talitleb sarnaselt mRNA-le. Sünteesitakse viirusele omaseid valke, ühtlasi ka replikatsioonivalke, mis sünteesivad viiruse RNA-ga komplementaarse RNA.
Viirusi jagatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne teise rakku. Rakku tunginud viirus paneb kas kohe või natuke hiljem tootma uusi viiruseid. 1.viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremees raku ja viirus kinnitub selle pinnale. 2. viiruse pärilikkusaine tungib rakku. 3. viiruse pärilikkusaine põhjal hakkab peremeesrakk tootma viiruse valke ja pärilikkusainet. 4. toodetud valkudest ja pärilikkusainest moodustuvad uued viirused. 5. peremeesrakk hävib ja uued viirused nakatavad järgmisi peremeesrakke. 6. BAKTERITE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Neid esineb kõikjal looduses. Nad võivad olla ka parasiitsed. Bakterid levivad kiiresti ja seda levikut soodistavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine
kindlas suuruses (tüüpiliselt 4-8 kb pikk) lõikama, tekitades ülekattuvate otstega fragmente, mis on samaaegselt identsed ja kompelmentaarsed, et saaks komplementaarselt paarduda. Lõigatud DNA fragmente saab sisestada sarnaselt lõigatud vektorisse, mis kannab replikatsioon origini, et rakus iseseisvalt replitseeruda. Saadakse hübriid-DNA molekulid ehk rekombinantsed DNA molekulid, mis transformeeritakse sobivasse peremeesrakku. Iga peremeesrakk võtab ühe rekombinantse DNA molekuli sisse. Transformeeritud rakud pannakse kasvama ning rekombinandid paljunevad peremehest eraldiseisvalt. Paljunemisega tekivad kloonid ehk identsed rakud. Väljaplaatimisega saab kloonid eraldada ning uuesti kasvamapanemisega saab kloone juurde paljundada. Lõpuks puhastatakse rekombinantne DNA välja. 53. Inimese geenide ekspressioon, cis ja trans mõjuvad valgud, UTR regulatoorsed järjestused, imprinting.
nukleiinhapet (RNA või DNA) · Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest · On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome. Viiruste elutegevus: · Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi: 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend. · Peremeesrakk võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk, inimese rakk · Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruste eluviisid rakkudes: · Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski
Sisaldavad pärilikku infot(DNA,RNA) DNA viirus(1molekul) RNA viirus kapsiil- väljaspool peremeest, ümbritseb viirusosakese genoome ümbris-valkud, lipiidid Viirustes on 3 geenitüüpi- replikatsiooni- DNA, RNA paljunemine regulaator- uute viirusosakeste moodustamine struktuurigeenid(sisaldavad infot valkude sünteesiks) Viiruse lüütiline tsükke- plajunemisprotsess, kus peremeesrakk hävib Viiruse lüsogeenne tsükkel- protsess, kus viiruse genoom seondub peremeesraku kromosoomiga, ning ei avaldu koheselt. Viiruse tähtsus- Viirused on rakuparasiidid, nad on nakatunud organismile kahjulikud, põhjustades haigusi ja ka rakkude surma. Transduktsioon-viiruse poolt tehtavad geeniülekanded (üheks päriliku muutlikuse allikaks) Viirushaigused- DNA-st- tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. RNA- gripp, marutaud, mumps, punetised, AIDS, HIV
Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud põhjustav organism. ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama Peptiidside kovalentne side valgu molekuli aminohappelise järjestusega valke. ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Populatsioon samal ajal ühiselt territooriumil Peremeesrakk kindel rakutüüp, mida viirus on elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad võimeline nakatama, ja milles toimub uute omavahel vabalt ristuda. viirusosakeste moodustumine. Prion kesknärvisüsteemis esinev valk, mille pH ühikud, millega mõõdetakse keskkonna patogeene vorm põhjustab nakkuslikku happelisust. (Inimese vere pH peab olema 7,4)
Proviiruse cDNA integreerub tuuma ja võib jääda pikaks ajaks latentsesse seisu. AIDS areneb välja siis kui CD4 T-rakke on jäänud 10 korda vähem algsest. Päris nakatumise algul toimub viiruse kiire paljunemine. Viirust aktiveerivad kõik aktivaatorid, mis aktiveerivad CD4 T-rakke: 1)seondumine AG-le; 2)tsütokiinid; 3)PAB aktivaatorid. Algul sünteesitakse põhiliselt regulatoorseid valke, alles lõpus tehakse pakkimiseks vajalikud valgud ja peremeesrakk lüüsitakse. HIV nakatab ka makrofaage, kus ta võib pikka aega pesitseda. Paljud haiguse ilmingud on tingitud nakatunud makrofaagide poolt sünteesitud tsütokiinidest. 60-70% AIDSi haigetest jäävad dementseteks. Makrofaage ei lüüsita. Kui CD4 T-rakud on hävitatud, käib rakuline immuunsus alla. Kui vähem kui 200 T-rakku/mm3, siis: 1)organism ei suuda enam võidelda rakusiseste bakterite ja viirustega, seenhaigustega; 2) arenevad kasvajad (Caposi sarkoom).
Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks täiendavat energiat ei vajata. Näiteks osmoos ja difusioon. Pastöriseerimine (pastöörimine) - toiduainete (piima, mahla, õlle) konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90 °C (harva kuni 115 °C). Patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigusetekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Peremeesrakk - kindel rakutüüp, mida viirus on võimeline nakatama, ja milles toimub uute viirusosakeste moodustumine. pH - ühikud, millega mõõdetakse keskkonna happelisust. (Inimese veres peab olema 7,4). Piirav ehk limiteeriv tegur - on selline tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. Piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega.
Kuidas viirused paljunevad? Paljunemiseks peab viirus tungima mõne organismi rakku. Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht või paari tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke või marutõveviirus närvirakke. Rakku tunginud viirus paneb enda pärilikkusaine info põhjal peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Viiruse paljunemine. Selgitus: Joonisel on näidatud peremeesrakk (tuumaga rakk) ja viirus (valgulise katte ja pärilikkusainega). Joonisel näidatud numbrite tähendused (1-5): 1. Viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremeesraku ja viirus kinnitub selle pinnale. 2. Viiruse pärilikkusaine tungib rakku. 3. Viiruse pärilikkusaine sunnib peremeesrakku tootma uut viiruse pärilikkusainet. Tsütoplasmas sünteesitakse uued viirusvalgud. 4. Toodetud viiruse pärilikkusainest ja viirusvalkudest moodustuvad uued viirused. 5
Kandub üle: v erega otse. Proviiruse cDNA integreerub tuuma ja võib jääda pikaks ajaks latentsesse seisu. AIDS areneb välja siis kui CD4 T-rakke on jäänud 10 korda vähem algsest. Päris nakatumise algul toimub viiruse kiire paljunemine. Viirust aktiveerivad kõik aktivaatorid, mis aktiveerivad CD4 T-rakke: 1)seondumine AG-le; 2)tsütokiinid; 3)PAB aktivaatorid. Algul sünteesitakse põhiliselt regulatoorseid valke, alles lõpus tehakse pakkimiseks vajalikud valgud ja peremeesrakk lüüsitakse. HIV nakatab ka makrofaage, kus ta võib pikka aega pesitseda. Paljud haiguse ilmingud on tingitud nakatunud makrofaagide poolt sünteesitud tsütokiinidest. 60-70% AIDSi haigetest jäävad dementseteks. Makrofaage ei lüüsita. Kui CD4 T-rakud on hävitatud, käib rakuline immuunsus alla. Kui vähem kui 200 T-rakku/mm3, siis: 1)organism ei suuda enam võidelda rakusiseste bakterite ja viirustega, seenhaigustega; 2) arenevad kasvajad (Caposi sarkoom). 3) makrofaagide geenide
annaabi.ee 
