Mesenteeriumi turse. Kroonilise vormi korral on suurenenud lümfisõlmed ja kopsunekroosid. Diagnoosimine: vereproov, põrn, lümfisõlmed, mandlid, neerud. Viirust võib isoleerida ja kasvatada rakukultuuris. Võib teha ka hemmaadsorptsioonitesti. FAT test, PCR, ELISA, IFA. RNA-viirused Picornaviridae - ümbriseta Picornaviridae -> Perekond – Aphthovirus -> Liik - suu- ja sõrataudi viirus -> Suu- ja sõrataud Enamik pikornaviiruseid on spetsiifilised ühele peremeesliigile, kuid üksikutel viirustel on laiem peremeesliikide ring. Pikornaviiruste levik toimub horisontaalselt (aerogeenselt, fekaal-oraalselt). Viiruse ülekanne artropoodidega on lõplikult selgitamata (entsefalomüokardiidiviirust on isoleeritud kolmelt sääse ja kahelt puugi liigilt). Suu- ja sõrataud on väga kontagioosne, ägedalt kulgev sõraliste viirushaigus. Viirusel on mitu liiki: A, O, C on ülemaailmsed; Aasia-1 Aasias; SAT-1, SAT-2, SAT-3 Lõuna-Ameerikas.
Liha söövaid loomi nimetatakse lihasööjaiks ehk karnivoorideks. Ainult ühte saagitüüpi või toitainete kasutavat liiki nimetatakse spetsialistiks (ehk monofaagiks). Kui liik on peamiselt segatoiduline, nimetatakse teda generalistiks (ehk polüfaagiks). Nende äärmuslike tüüpide vahel on rohkesti vahepealseid vorme. Paljud parasiidid ja taimtoidulised putukad on spetsialistid, st spetsialiseerunud ainult ühele peremeesliigile. Selge generalist on rott, kellele kõlbab peaaegu igasugune toit. Parasitism e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel (nt. laiuss) ning kahjustab teda, põhjustab nakkushaigusi (infektsioon- ja invasioonhaigusi) ja vaevusi.