67. Lutikad Eritiivalised, nimtus tuleneb nende eestiibade ehitusest, eesosa paks, tagaosa kilejas,imemissuistega putukad, imevad taimede ja loomade mahla. Mõned ka magevees, röövloomad, vaegmoone munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga kestumisega täiskasvanu sarnasemaks. Prussakad vaegmoondega, tiivuline, ainult maismaal, peamiselt taimesööja. Täid imetajate välisparasiit, tiibu pole. Vaegmoondega, spetsiifilised, ainult kindlad peremeesliigid Kirbud täismoondega, tiibateta, hüppavad hästi. Valmikud imevad soojavereliste loomade verd, kehakuju kohane karvastikus pugemiseks.vastne usja kujuga, elavad pesa või elamuprahis, söövad kõdu. 68. Termiidid võrdsete tiibadega, ühiselulised, igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud eman ja isane. Palju mõlemast soost suguvõimetuid, mitmes suuruses töölised ja sõdurid. Ainult maismaal, vaegmoondega, taimtoidulised, pesa maasees, kuhik maapinnal, Eestis pole.
Enamikul loomadel töötab see mehhanism ilmselt piisavalt kindlalt, kui noorloomade hajumine on väike ja sugulased jäävad elama lähestikku. Samas võib see mõningail juhtudel saada ka saatuslikuks. Näiteks kägu, kelle poeg koorudes viskab välja kõik peremeeslinnu munad või pojad, kuid keda peremeeslind sellest hoolimata toidab kui oma järglast, on mõnede teadlaste arvates õppinud kuritarvitama just sellist lihtsat reeglit, mida nende peremeesliigid järgivad. Oma sugulasi saab tundma õppida ka iseenda järgi. On näiteks andmeid, et selgroogsete immuunsüsteemi rakud õpivad tundma iseenda keharakke. Niisuguses meetodis peitub jällegi teatud risk: kui immuunsüsteem selle läbi muutub "liiga targaks", st hakkab veidikegi teistsugustesse rakkudesse suhtuma liiga "konservatiivselt", võivad sellega kaasneda tõsised autoimmuunhaigused (näiteks reuma), kus immuunsüsteem hakkab ründama iseenda haigestunud keharakke
annaabi.ee 
