Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad. Pärast suguühet muneb emane kirp (sõltuvalt liigist) 20-500 muna. Tegevus toimub aga koguaeg peremehe kehal, emane poetab munad väikeste kogumikena tema elupaika. Emased kirbud võivad ka mitu korda muneda, munemise vahel peavad nad aga verd imema. 4-5 päeva pärast kooruvad usjad, ent väga liikuvad vastsed. Neil on olemas nõrgad haukamissuised. Nad vajavad arenemiseks niiskust, seepärast kaevuvad nad peremeeskeha nahka. Vastsete toiduks on orgaanilised jäänusedmõnikord on arengu lõpetamiseks hädavajalik valmiku väljaheidete (st. pooleldi seeditud vere) söömine.(www.zbi.ee) Kasulikkus/kahjulikkus inimesele Selle tõttu, et kirbud võivad minna ühelt loomaliigilt teisele, võivad nad olla väga ohtlikud haiguste edasikandjatena. Kõige tuntum on muidugi katku ülekandmine selle looduslikest reservuaaridest näriliste seas inimestele,
Paljud tunnused võivad olla ka vihjed meditsiinilist tähelepanu vajavale füüsilisele probleemile. Kliinilised psühholoogid on raporteerinud, et märkimisväärne arv inimesi on saanud abi erine- vate tulnukaliikidega suhtlemise teel, enamasti tulnuka füüsilise manipulatsiooni läbi, mis lahendab füüsilise probleemi. Inim-peremeeskehas oleva ristsugutise loote bioloogiline töötlemine Tulnuka kehaehitus on tublisti erinev inimese peremeeskeha omast. Hallide lahkamistel oleme leidnud, et nende kude on väga tihti segu looma ja taime geneetikast. Osadel liikidel on must kude koos rohelise verega ning näib toimivat valguse baasil oleval toitainesüsteemil. Paljud inimvõõrustajad (peremeeskehad) on raporteerinud müstilistest nakkustest, mis on oma olemuselt pärmilaadsed. Paljude juhtumite analüüsimisel on välja tulnud, et tulnukad sises-
annaabi.ee 
