sotsiaalkindlustuse miinimumstandardid. Käsitletav ILO konventsioon võtab kokku kõik sotsiaalkindlustuse valdkonnad, mida selle ajani on käsitletud eraldi konventsioonides. Konventsiooni peamiseks objektiks on miinimumstandardid sotsiaalkindlustuse eri valdkondadele. Konventsioon reguleerib üheksat suuremat valdkonda: 1) meditsiiniline abi, 2) haigustoetused, 3) invaliidsustoetused, 4) vanadustoetused, 5) toitjakaotustoetused, 6) tööõnnetustoetused, 7) perekonnatoetused, 8) rasedus- ja sünnitoetused, 9) töötute toetused. Sotsiaalkindlustuse konventsioon defineerib üheksa sotsiaalkindlustuse valdkonda. Kõik, v.a esimene nendest toetustest, garanteeritakse peamiselt sularahas, kuid kaks nendest tööõnnetustoetus- ning rasedus- ja sünnitustoetus sisaldab endas ka meditsiinilist abi. Perekonnatoetused võivad sisaldada nii teenuseid ka rahas tagatavaid toetusi.
Maksukorraldus. Indiviid, paar, perekond kui maksusubjekt. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Näiteks –lastehoid kui pensionistaaži andev tegevus, –hoolduskindlustus (sisuliselt lastetusmaks) kui üksikute/perede maksukoormust ühtlustav jne. Laste ja peretoetused kui osa sotsiaalkaitsest. Individuaalsed sotsiaalteenused (eelkõige lastehoid) EL “lastetoetuste pakk” (Tulu)maksusoodustused Sotsiaalkindlustusmaksed (laste- ja perekonnatoetused ja sotsiaalabi) Tervishoiukulud Eluasemekulud Analüüsiti 5 erinevasse sissetulekuklassi kuuluvate perede seisu -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 0,5 meestöötaja sissetulekust riigis -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,5 meestöötaja sissetulekust riigis -Paar, ühe vanema sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis, teise vanema