Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?’’ 14. detsembril toimunud riigikogu istung käsitles referendumi teemat, kuigi opositsioon tõi korduvalt välja, et keskenduda tuleks hetkel koroonaviiruse kriisile, mitte tegeleda vähemoluliste teemadega nagu, kes kellega abielluda võib ja ei või. Hääletuse kumbki vastus hetkeseisuga midagi ei muuda, sest vastusest oleneb ainult see, kas riigikogu saab ilma uue küsitluseta perekonnaseadust muuta. Abielu sõlmimist mehe ja naise vahel pole praegu keegi muutmas, seega ei ole referendum mitte kuidagi vajalik. Samuti on küsitluse korraldamine asjatu raharaisk. Rahvahääletus läheb maksma ligi 1.8 miljonit eurot, kusjuures Siim Pohlakule (EKRE fraktsiooni esimees ja erakonna aseesimees) esitatud küsimusele: ‘’Kust raha võetakse?’’ ei osanud ta vasatata. Seda probleemi saab lahendada lihtsalt – jätta referendumi rahvahääletus ära.
Saksamaaga koostööd teinud ja Saksamaa sõjaväes olnud inimesed heideti laagrist välja ja haiged saadeti ravile. Skriinimise ( tausauuringute, kontrolli) käigus üritati meelitada põgenikke kodumaale tagasi pöörduma, kuid nad polnud nõus kodumaale tagasi minema. Siiani oli Rootsis olnud hea elu, kuid kui 1946. aastal anti NSV Liidule põgenenud välja. Samal aastal peeti Rootsi ja NSV Liidu kaubandusläbirääkimised, kus räägiti ka Balti põgenikest. Peale seda muudeti Rootsi perekonnaseadust ja seati eestlaste järmistele tegemistele piirangud. Tänu sellele halvale olukorrale põgenes 1945-1949.aastal umbes 5000 eestlast USA-sse. Eestlastel tekkis soov Saksamaalt lahkuda 1946. aasta lõpus ja 1947.aasta alguses. Põgenikud lootsid ikka, et saavad kodumaale naaseda ja ei tahtnud esialgu Euroopast lahkuda. Kokkuvõteks võib öelda, et eestlased põgenesid kodumaalt hirmu tunde pärast. Kardeti küüditamist, arreteerimist jne
Avalikus õiguses on kõik, mis ei ole keelatud, lubatud. UNITARISM- unitaristlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on üks ja see sama. Eristatud on vaid praktilistel kaalutlustel. DUALIST- dualistlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on täiesti erinevad asjad. Nad ei ole üks ja see sama. ÜLDOSA Õigussüsteemis ei olegi üldosa. Iga õigusharu reguleerib eraldi seadus Võlaõigust reguleerib VÕS Asjaõigust reguleerib AÕS Perekonnaseadust reguleerib PKS Pärismisseadust reguleerib PärS Äriõigust reguleerib äriseadustik ÄS Tsiviilseadustiku üldosa seadust reguleerib TsÜS Kõik lühendid on kehtestatud(lühendid on justiitsministeeriumi kodulehel kirjas) TSIVIILÕIGUSE MÕISTE Reguleerimisese- varalised suhted, isiklikud mitte varalised suhted(moraalne kahju, vanema-lapse vahelised suhted) Reguleerimismeetod- kuidas on need suhted reguleeritud. * poolte võrdsuse põhimõte *Suhete taastav iseloom TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD
07.2010. a kehtiv perekonnaseadus otseselt ette ei näe. Juba viidatud rakendussätete § 214 lg 3 järgi, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009. a kehtinud perekonnaseadust ning alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid. PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid. PKS § 58 juba viidatud redaktsiooni kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel
saab vabalt nõuda ka § 130 järgi. Mis kahjuks võib olla? Näiteks matusekulud. Kõige tähtsam nõue on kaotatud elatise nõue, mis on reguleeritus lg-tes 3-6. Kui isik kelle surm põhjustati, pidi samal ajal teist isikut ülal pidama, siis peab kahjutekitaja ülalpeetavale hüvitist maksma. Lg 4 järgi tuleb ülalpidamishüvitist maksma ka juhul, kui see oleks tekkinud kannatanu eeldatava eluaja jooksul. Selliste isikute tuvastamiseks tuleb vaadata perekonnaseadust. Hüvitise saamise õigus eksisteerib ainult ajani, millal kohustus oleks lõppenud, kui isik ei oleks surma saanud. 84. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral? § 130 lg 1. Seal on ette nähtud, millise kahju hüvitamist on võimalik nõuda
a. 1. jaanuaril jõustunud perekonnaseaduse kohaselt alles hetkest, kui lahutus õiguslikus mõttes jõustus. Kui abikaasad on asunud küll eraldi elama ja loonud koguni uue perekonna, kuid jätnud esimese abielu lahutamata, on seaduse järgi pärijaks see elukaaslastest, kellega ollakse ametlikult abielus. Enne perekonnaseadust kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi § 46 kohaselt ei loetud aga abielu lõppenuks mitte abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest, vaid alles taolise kohtuotsuse Teatud tähendus on perekonnaõiguses antud siiski ka abielusuhete faktilisele lõppemisele ja seda perekonnaseisuametis registreerimise momendist. Viimane toiming jäi aga vahel tegemata, näiteks
annaabi.ee 
