" ja kui nad tuvastavad mingid perekonnasarnasused nende töödega, mida juba peetakse maalideks, siis laiendavad nad "maali" mõistet nii palju, et see hõlmaks ka vaatluse all olevat tööd. Sõna "kunst" kasutusala ei saa lõplikult kindlaks määrata, sest kogu aeg tekib uusi kunstivorme ja liikumisi, mis seavad professionaalsed kunstikriitikud küsimuse ette, kas kunsti mõistet tuleks jällegi laiendada. Nii identifitseeritakse kunstiteoseid "perekonnasarnasuse" meetodi abil: kunstiteos A on kunstiteoste klassi liige sellepärast, et tal on sarnaseid omadusi kunstiteosega B, kunstiteos aga sarnaneb kunstiteosega C. Samal ajal ei pea kunstiteosel A ja kunstiteosel olema midagi ühist. Kuigi kõigil kunstiteostel on sarnasust mingite teiste kunstiteostega, pole võimalik leida mingeid tunnuseid, mis oleksid ainult kunstiteostele spetsiifilised ja ühtlasi obligatoorsed -- kunstiteoseks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused -- ning
meelelist maailma + areneb võime luua ja mõista I. 1. Assotsieerunud tunnused* Igasugused väljamõeldud ülemeelelist maailma. tingrefleksid, kus uudne tunnus seostub refleksi aluseks * Asjad kuuluvad kokku meelelise isikliku kogemuse oleva tunnusega, nt. koera reaktsioonid kellahelinale alusel; asjad võivad kuuluda sama sõnaga osutatavasse I. 2. Asjad* Tuvid õpivad asjade kategooriaid rühma erineval nn. "perekonnasarnasuse" alusel; kasside, lillede, autode ja toolide pildid pildi prototüüpsus nägemisel tuvi pidi nokkima ühte neljast * Vastavalt on keelekategooriate piirid ähmased ja nokkimiskohast. Õigele kohale nokkides sai süüa. 30 situatsiooniga koos muutuvad päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt Piirangud: ei ole vanuse piirangud vaid aju 80% - ni
omadusi ("kollane kott") või kontekstist mõistetavaid suhteid ("anna pall") I.6. Situatsioonimärgid (tavamõisted) (al. 2.5 a.) * Kujuneb välja kogu grammatiline struktuur kõik sõnaliigid ja grammatilised operatsioonid, kirjeldatakse kogu meelelist maailma + areneb võime luua ja mõista väljamõeldud ülemeelelist maailma. * Asjad kuuluvad kokku meelelise isikliku kogemuse alusel; asjad võivad kuuluda sama sõnaga osutatavasse rühma erineval nn. "perekonnasarnasuse" alusel; prototüüpsus * Vastavalt on keelekategooriate piirid ähmased ja situatsiooniga koos muutuvad Piirangud: * Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik. * Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise kogemuse alusel * Puudub metalingvistika sõna pole veel asjast selgelt eristunud; epilingvistiline keele tundmine
4) antiessentsialistlik kunstiteooria 5) institutsionaalne kunstiteooria 6) kontseptuaalne kunstiteooria ANALÜÜTILINE esteetika tegeleb küsimusega missugune on mõiste “kunst” ja kuidas seda kasutatakse, mitte ei proovi otsida vastust küsimusele “mis on kunst”. See on 2 NEOWITTGENSTEINLIK lähenemine, mis ütleb, et kunst on avatud mõiste ja opereerib PEREKONNASARNASUSE mudelil. Kunsti tunneme ära kogemuslikult, aga mitte seda defineerides. Tunneme kunsti ära kui kõrvutame seda juba kogetud kunsti elamustega ja leiame sarnasusi. Samas ei pea olema see väline ja silmnähtav sarnasus. Kunst uueneb pidevalt. Kunst ja esteetika võib olla defineeritud läbi INSTITUTSIONAALSUSE(George Dickie). Kunsti määrab ära tema taotlus olla kunst ja institutsionaalne kontekst. Küsitakse kuidas saavad artefaktid kunstiteose staatuse
pole absoluutselt täielikud. Siis ei saa olla üks täiuslikum kui teine. Nii et kunstiteoseid saab võrrelda niikaua kui nad ei ole kunstiteosed. 14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? George Dickie leidis, et kõiki kunstiteoseid iseloomustavaks tunnuseks on see asend, mis neil on institutsionaalses raamistikus ehk kontekstis. Dickie kritiseeris teravalt neowittgensteiniaanliku esteetika seisukohta, et kunstiteoseid saab identifitseerida vaid „perekonnasarnasuse“ meetodi alusel. Ta oli veendunud, et kunsti saab defineerida. Dickie tegi vahet liigitavatel ja väärtuselistel kunstidefinitsioonidel. Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon. Dickie meelest ei omista artefaktidele kunstiteose staatust mitte kunstimaailma ametnikud või kriitikud, vaid ikka kunstitegijad ise. Nendeks isikuteks, kes kunstimaailma nimel tegutsedes võivad omistada artefaktidele kunstiteose staatuse, on kunstnik või kunstnike grupp, nagu see on
annaabi.ee 
