keeld abielluda. See rebis preesterkonna välja suguvõsade ja ilmalike huvide kompleksist ja tegi neist kiriku kõrgema juhatuse tööriista. Sotsiaalse struktuuri poliitika tähtsaim moment oli seksuaalse läbirääkimise keelamine väljaspool abielu. See oli keelatud ja karistatav. Selleks olid olemas ka vastavad seadused. See mõjutas inimeste seksuaaleetilist käitumist. Et olla kindel, et ei rikutaks abielu, viidi kiriku poolt sisse laiaulatuslik kontroll. Peale perekonnaprobleemide tegeles kirik ka kriminaalprotsessidega. Kriminaalprotsessi viidi 1215 a. sisse mõiste inkvisatsioon, st. tekkisid kirikute kohtud, mis omal algatusel tegelesid rikkumiste väljaselgitamisega. Ametisse määrati eriline isik ) süüdistaja (promotor), kes hoolitses kaebuse eest, st otsis rikkujaid. Süüdistuse esitamiseks piisas kuuldusest toimepandud kuriteo kohta. Peale süüdistuse esitamist kuulutas kohus välja juurdluse. Aluseks võeti ratsionaalne teadmine st
· kehtivas õiguses valla- või linnavalitsus: alaealiste laste kaitseks (ShS § 24 lg 1/LakS § 6 lg 1/TsMS) puuetega, sh piiratud teovõimega isikute kaitseks (ShS § 26 lg 1/TsMS) Eestkosteasutuse pädevus perekonnaasjades · subjektid pädevus reeglina kaitset vajavate isikute suhtes, kelle elukoht on kohalikus omavalitsusüksuses (ShS § 9/TsMS) · ülesanded: perekonnaprobleemide (esialgne) lahendamine perekonnaasjade ettevalmistamine perekonnaasjades arvamuse andmine nõusoleku andmine eestkoste teostamine kohtumenetluses esindamine kohtumenetluse alustamine · ülesannete teostamine kaitset vajava isiku huvides Eestkoste sisu · eestkoste lapse üle: kasvatamine isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitse, esindus ülalpidamine