kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride esiema Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle teooria naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab. Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki mässuline oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks. Sellest on nüüd möödunud lõpmata aeg, kuid Molière'i huumor, lopaskas dialoog ja mahlakad repliigid on endiselt elavad. --TULI VÄJA AASTAL 1961--
PEREKOND JA KASVATUS: · Rooma perekond- famiilia- oli mehekeskne. · Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. (Naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) · Pereisal oli õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist. · Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all.
Roomlased kasutasid sõna familia, mis tähendas perekonda. Aastate jooksul uurisid ajaloolased välja, et Rooma perekond oli väga sarnane Kreeka perekonnaga, kuid oli ka erinevusi. Põhisarnasustest tooksin esile faktid, mis on seotud abieluga, meeste ja naiste rolliga peres. Erinevustest- naiste roll peres, erinevad pidustused ja haridus. Nii Kreekas, kui ka Roomas oli perekonnapeaks isa. Tal oli piiramatu võim oma perekonnaliikmete üle. Kõigi perekonnaliikmete varandus kuulus perekonnapeale ja tal oli põhimõtteliselt õigus pereliikmed hukka mõista. Mehed võtsid endale naiseks tavaliselt noori tüdrukuid. Näiteks Roomas ja Kreekas võtsid 30-40 aastased mehed omale naiseks vaevalt murdeast väljakasvanud tüdruku. Naised olid meestega võrreldes väga allahinnatud nii Kreeka, kui ka Rooma ühiskonnas. Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ning Roomas puudusid neil poliitilised õigused.
,,Ametniku surm" 1.Tserjakov aevastas teatris tsiviilkindrali peale ning palus vabandust. 2.Tal jäi kripeldama teatris juhtunu ja tahtis kindrali käest vabandust paluda. 3.Sest ta ei kuulnud kindralilt, et kindral oleks vabanduse vastu võtnud. 4.Siin vihjatakse kuidas tahetakse kogu aeg vabandada. ,,Rõõm" 1.Mitja tuleb koju ja teatab oma perekonnale seda, et teda teab kogu Venemaa. 2.Ta on selle pärast rõõmus, et teda teab kogu Venemaa ja temast kirjutati ajalehes. 3.Ta on perekonnapeale pahane, sest nemad ei tea midagi sellest, et Mitja oli ajalehes ja tema perekond eriti ei loe ajalehti. 4.Ta tuli välja õllepoest ja ta oli ebakaines olekus ning selle ees sõitis üle temast hobune koos saaniga.Ta viidi politseijaoskonda kus koostati protokoll ning vaadati üle tema vigastused ja anti esmaabi. 5.Naerdakse selle üle kuidas Mitja käitus peale uudise nägemist ning Mitja ütles, et nüüd on ta kuulus üle kogu terve Venemaa ja kuidas ta tahb seda uudist kõigile näidata.
järele proovima. Rooma inimesed olid patrioodid ja riigile truud, mis väljendus selles, et mehed kuulusid sõjaväkke. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Ühtlasi pidasid roomlased väga tähtsaks sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele ka oma aja parimad kindlusepiirajad. Roomlastel oli ka idee sellest, milline peaks olema perekond. Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõistmine. Naistel puudusid Roomas poliitised õigused. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ja hakati
Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta võimekal orjal ise endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Niisugune ori sai elada vaba inimese kombel ja soetada koguni varandust, kuid nii tema ise kui ka tema vara kuulus ikkagi peremehele. Orjade vabakslaskmine polnud Roomas haruldane. Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene. Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Kui roomlaste seas hakkasid kreeka kombed levima, siis hakati laste õpetamises ja kasvatamises suuremat tähelepanu pöörama mitte praktiliste oskuste edasiandmisele vaid vaimsetele. Kõige
kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus kui kreeklastel. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt.
relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki
näinudki.(-) Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis , kui külalisteks olid lähedased sugulased.(-) Abikaasade vahel võis harvaks jääda isegi seksuaalne läbikäimine, sest kui naiselt nõuti ranget monogaamsust, siis mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu.(-) Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks.(+) Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine , vallalised tütred , pojad koos oma naistega poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. (-)Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku mu rdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. (-) Ometigi suhtuti roomas naistesse mõneti vabameelsemalt
Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr. Orjade hulgas oli nii kõrgeltharitud kreeklasi kui ka täiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutu-mata barbareid. Orje kasutati igasugustel töödel; orjad kuulusid täielikult oma peremehele, kes võis nendega toimida oma suva järgi (ka tappa). Mõnikord lasi peremees orja ka vabaks või lasi sel end vabaks osta. Rooma perekond oli mehekeskne perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite.
kuid hiljem pidi ratsahobusele kaasnema ka teatav jõukus. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisid käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud. Kõige madalamal olid proletaarid. Õnneks meil tänapäeval ei käi asi seisustega vaid kõik inimesed on loodud võrdsetena ning võrdsete võimalustega. Minu arvates on seisuslik ühiskond vale ning inimesi ei tohiks erinevalt kohelda. Rooma perekonnad Perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle: tema naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende laste ning orjade üle. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereisal oli tegelikult õigus ka enda pereliikmeid surma mõista, kuid see oli julm ning avalikkus mõistis sellised teod hukka
· Orjad Tegutsesid põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. Rooma perekond : · Naised Puudusid poliitilised õigused. Nad olid meessoost isiku hoole all. Vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi abikaasaga vastuvisiite. · Mehed Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle -> naine, vallalised tütred, pojad naistega, poegade lapsed ja muud kodakondsed. Kogu perekonna varandus oli isa käsutada. · Laste õpetamine Alguses oli see isa töö. Seisnes praktiliste ja sõjaliste oskuste edasiandmises. Hiljem hakkasid lapsd koolis käima, rikkamad pered võtsid lastele koduõpetaja. Noormehed suundusid edasi mõne sugulase juurde väeteenistusse.
Lõpuks sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga
Lõpuks sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga
SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule elule, samuti puudusid ka poliitilised õigused- ei tohtinud käia valimas ja olla ise kandidaat, puudus ka võimalus osaleda rahvakoosolekutel
· orje lasti ka vabaks mis polnud ühiskonnas mingi haruldus. o tehti heast sudamest o tänutäheks o või mõne muu asja pärast. · tavaliselt oli ori peale vabaks laskmist seotud oma peremehega kliendina. · peale vabakslaskmist loeti orje kohe Rooma kodanikeks. · vabakslastud üritasid iseseisvas elus ennast tõestada ning tihtipeale said nad väga mõjukale kohale. Perekond ja kasvatus · perekond oli mehekeskne · perekonnapeale(mehele) kulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. · isal oli õigus ka oma pereliige surma mõista kuid sellega võis kaasneda ühiskonna hukkamõistmine. · naistel puudusid poliitilised õigused. · kohtuasjades oli kostjateks mehed. · kui isa tüdar abiellus ( murdeea lõpus ) siis tütar ei allunud enam enda isale vaid oma abikaasale. · naiste peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. · roomas suhtuti naistesse vabamalt kui kreekas.
kusjuures abikaasade vastastikused tunded ei pruukinud selles mingit rolli mängida. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis, kui külalisteks olid lähedased sugulased. Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks. Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt
suhtumise puhul, keda roomlasest isa pidas samaväärseks orja või tarbeesemega ning kes leidis kaitset vaid ema juures. Ema kaitseski neid isa räige omavoli eest. Siiski naine allus kõiges isale, abikaasale, vennale, pojale, või hooldajale. Päris võrdseks ei saanud ta mehega mitte kunagi. Naine oli kodukolde hoidja ja kodukolle oli roomlastele arusaamades kõige algus ja keskus. Juriidiliselt oli naine siiski roomlaste seas õigusteta olevus, kes kõiges allus perekonnapeale. Tüdrukud pandi Roomas varakult mehele ( 15-18 eluaasta vahel ). Mees oli tavaliselt oma naisest tunduvalt vanem esines juhtumeid kus mees kinkis oma lapseohtu naisele nukke. Mees oli nüüd see, kes tutvustas naist majas ja väljaspool toimuvaga, õpetas teda ja hoolitses ka tema hariduse eest. Vanuse ja teadmiste vahe soodustas naisepoolse lugupidamise ja austuse tekkimist. Lapseohtu naine vaatas oma vanemale ja targemale mehele
Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr. Orjade hulgas oli nii kõrgeltharitud kreeklasi kui ka täiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutu-mata barbareid. Orje kasutati igasugustel töödel; orjad kuulusid täielikult oma peremehele, kes võis nendega toimida oma suva järgi (ka tappa). Mõnikord lasi peremees orja ka vabaks või lasi sel end vabaks osta. Rooma perekond oli mehekeskne perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite.
eest korrapärast tasu. Niisugune ori sai elada vaba inimese kombel ja soetada koguni varandust, kuid nii tema ise kui ka tema vara kuulus ikkagi peremehele. Orjade vabakslaskmine polnud Roomas üldsegi haruldane. Tavaliselt oli vabakslastu edaspidi oma senise isandaga seotud kliendina. Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai väga jõukas ja võimekas inimene. Perekond ja kasvatus Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi oma pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes
Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma 5 1.2 Perekond ja kasvatus Roomas Perekond Roomas oli mehekeskne, s.t. perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Kogu pere varandus (k.a. juba abielus laste oma) kuulus talle. Põhimõtteliselt võis mees ka oma pereliikmeid surma mõista. Naistel puudusid poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt juba tüdruku murdeea lõppedes. Naise suurimaks vooruseks peeti truudust. Nad võisid osaleda kodus korraldatud pidusöökidel, olles aukohal oma mehe kõrval. Lapsi õpetas kõigepealt kodustes tingimustes isa
Nende hulgast pärinesid rahaasju korraldavad riigiametnikud ning ka kohtunikud. Senaatorid ja ratsanikud moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi ning neist madalamal seisis lihtrahvas (käsitöölised, talupojad, proletaarid), vabakslastud ja orjad. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ülemkihi isiku kliendid, kes said loota materiaalset ja õiguslikku abi. Perekond ja kasvatus: Perekond (=familia) oli mehekeskne, perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete (= naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) üle. Täiskasvanud ja abielus pojad allusid oma isale tema eluajal ning ka kogu nende varandus oli isa oma. Naistel puudusid poliitilised õigused. Kohtuasjades olid nad meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Abielu tähendas naise jaoks isa eestkostest abikaasa eestkostele üleminekut. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust
aasta suvel. - talupoegade kõigi feodaalkohustuste kaotamine; nad said maa omanikeks ilma väljaostumaksuta - see otsus jäi püsima. - meetermõõdustiku kehtestamine 3) Napoleoni sisepoliitika ja olulisemad ümberkorraldused - Tsiviilkoodeksi e. Napoléoni koodeksi (Code Civil) koostamine, mille tähtsaimaks põhimõtteks on kõigi kodanike võrdsus seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes. Olulised eelistused anti perekonnapeale. Peremehe ja töölise konflikti korral anti õigus peremehele. - Prantsuse panga rajamine, mille ülesandeks oli raharingluse korraldamine riigis. Kehtestati uus rahaühik, žerminaali frank, mis jäi stabiilseks rahaks kuni 1914.a. I 2. Prantsuse Revolutsiooni tähtsus ja mõju Euroopale Prantsuse revolutsiooni loosungist vabadus, võrdsus, vendlus lähtudes tehti lõpp privilegeeritud seisuste eesõigustele.
t huve].) Seda nimetatakse nö huviteooriaks ning tänapäevases kontekstis räägib sellest ka Raul Narits oma õpikus “Õiguse entsüklopeedia”. 2. teema: Rooma isiku- ja perekonnaõigus a) Rooma perekonnaõigus on võrreldes teiste õigusharudega eriti palju muutunud. Vastavalt arhailisele õigusele ei kuulunud õigused mitte üksikisikutele, vaid sugukondadele ning kõige väiksem õiguslik üksus võis olla perekond. Perekond õigusliku ühendusena allus perekonnapeale (pater familias’ele). Ülejäänud perekonnaliikmed – naine (enamikel juhtudel), lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad - kuulusid tema võimu alla. Algselt elas see perekond talus, mille majandamisest nad elatusid. Majajumaluste kummardamine ühendas neid ka usuliselt. Perekonnapeale kuulus praktiliselt täielik võim – potestas või siis manus, mis võis olla isegi elu ja surma üle. Manus ehk käsi oli Roomas sageli kuuluvuse sümboliks
Kopsupõletikku peetakse raskemaks haiguseks kui kokkupõrkes viga saamist, ometi võib ka viimane juhuse tõttu selline olla, kui juhtub viga saades kukkuma, võetakse vastase poolt kinni või tapetakse. Kuigi ei saa olla õiglast käitumist oma isiku suhtes, siis ülekantud tähenduses ja sarnasuse tõttu on see talle kuuluvate osade suhtes -- aga mitte õiglus kogu ulatuses, vaid selline, mis kuulub peremehele ja perekonnapeale: sellele põhimõttele rajaneb ju hinge loogiliselt arutleva osa suhe loogiliselt mittearutlevaga. Näib, et ebaõiglust iseenda suhtes vaadeldakse just sellest lähtudes220, kuna nende osade juures võib kannatamine olla iseenda püüdlustega vastuolus. Nende vahel oleks siis mingi vastastikune õiglus nagu valitseja ja alluva puhul.
annaabi.ee 
