huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus, partenlus- või hõimlussuhteis Monogaamia ehk ainuabielu- ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu Bigaamia ehk kaksikabielu- ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega/ ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine- ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine- ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu- mehe või naise samaaegne abielu mitme vastastsoost isikuga
Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumikperekond st. Ta on korduskooselus. Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi saanud soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodust lahkunud. Monogaamia (ainuabielu) ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu. Bigaamia (kaksikabielu) ühe mehe või ühe naise samaaegne abielu kahe vastassoost isikuga. Polügaamia (mitmikabielu) mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga. · Polüandria (mitmemehepidamine) ühe naise samaaegne abielu mitme mehega. · Polugüünia (mitmenaisepidamine) ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega. Kooselu mehe ja naise koos elamine arvestamata seda, kas suhe on ametlikult vormistatud. Vabaabielu registreerimata kooselu. Abielu sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides. Külalisabielu eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine
Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm.
Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
