Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"perekonnanimedest" - 13 õppematerjali

Elektropop
11
pptx

Elektropop

Sulley The Human League - Don't You Want Me (1981) http://www.youtube.com/watch?v=uPudE8nDog0 2000-ndad Paljud underground muusikud said tuntuks electroclash liikumisega Nende seas: Fischerspooner, Ladytron, Melnyk, Temposhark, Peaches, Gonzales, The Whip, Dragonette, Matthew Dear, T. Raumschmiere, Ellen Allien, Miss Kittin, The Knife and Annie. Fischerspooner Ameerika electroclash duo Moodustati 1998. aastal New Yorgis Bändi nimi Fischerspooner tuli asutajate perekonnanimedest, Warren Fischer ja Casey Spooner Fisherspooner - Never Win (2005) http://www.youtube.com/watch?v=Uhq8lDmUmqo Mõju popmuusikale Viimastel aastatel on elektropop oluliselt mõjutanud tuntud pop- muusikuid Praegused elektropop artistid Lady Gaga oli müügiedetabeli tipus 2008 oma debüütalbumiga The Fame Tuntumad artistid on Ke$ha, Elly Jackson La Roux'st, Taio Cruz, Owl City ja LMFAO Täname!

Muusika → Muusika
11 allalaadimist
Ülevaade nimeuurimisest ja –korraldusest
2
doc

Ülevaade nimeuurimisest ja –korraldusest

Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud. 19. sajandi lõpus andis Mats Tõnisson välja kalendreid. Neis kalendaariumides olid pühakute ja tsaari perekonna nimed, mis olid võetud rahvusvahelistest kalendritest. M. Tõnisson vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed perekonnanimed umbes 1800. aastal. Perekonnanimesid eelistati oluliselt rohkem kui eesnimesid. Saaremaal uuris perekonnanimesid Kairit Henno. Eesnimede kohta tegi soovituslikke loetelusid Julius Mägiste. 1960-1970. aastatel tegelesid paljud eesnimede uurimisega, sh Edgar Rajandi, Leo Tiik ja Helmut Tarand

Eesti keel → Eesti keel
19 allalaadimist
Lastekaitse seadus
2
odt

Lastekaitse seadus

2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed ...

Pedagoogika → Haridusteaduskond
57 allalaadimist
Esimene maailmasõda
4
odt

Esimene maailmasõda

8) Varia · Sarajevo atendaat Austria-Ungari ershertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914, mõrvar oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip, kes oli alaealine ning mõisteti 29 aastaks sunnitööle · 1915 jäi Adolf Hitler pildile, kus ta on Saksamaa süjakuulutusest vaimustunute seas. Tollal oli ta veel tundmatu ja töötu. Münchenis. · 1915 suures saksavastasuses nimetati Peterburi ümber Petrogradiks, Suurbritannia dünastia loobus saksa perekonnanimedest. Eestis keelati saksa keele avalik kasutamine. Soome noored aga püüdsid Skandinaavia kaudu Saksamaale põheneda, et siis Saksa armees Vene vastu võidelda · 1915 inimeste ja loomade kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid · ''Don't waste bread! Save two slices every day and defeat the 'u' boat.'' Inglise plakat, mis kutsus inimesi säätma leiva, et saksa allveelaevu võita. 1917 · Saksa sõjaplaan Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ning vägede

Ajalugu → Ajalugu
372 allalaadimist
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
8
doc

Kuidas eestlased endale perekonnanimed said

Eestis ka soomekeelseid nimesid (Pokkinen, Varma, Mehu, Hanko). Lääne-Eestis harva, märksa sagedamini Ida-Eestis tuleb ette venekeelseid perekonnanimesid (Poleshtshuk, Ostrov, Melnik, Beljäev, Mihkelev, Sabolotnõi, Ivask, Ratnik). Rannarootslaste aladel on pandud rootsikeelseid nimesid (Polding, Punding, Banner, Börjer, Kvarnström, Thoren, Engblum, Södermann). (Saareste II: 7-8.) Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära. 6 Saksakeelsete nimede saamine on sõltunud nimepanijate või nimede üleskirjutajate suvast, ajastule iseloomulikult aga ka eestlaste eneste soovist saada saksa, see tähendab kõrgema seisuse nime. Viimast tendentsi märgivad mitugi autorit. Suur osa näilikku seisusemuutust taotlevaid eestlasi ei pruukinud aga oma nime

Eesti keel → Eesti keel
29 allalaadimist
Eesti kirjandus 1905-1920
15
doc

Eesti kirjandus 1905-1920

.......................................................................... Noor Eesti tähtsus (vähemalt 4 tk): 1) Arendasid keelt 2) Rikastasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid. Järgmine rühmitus oli Siuru, mis tegutses aastail 1917-1919. Nende moto oli Loomise rõõm ­ see olgu meie ainus tõukejõud! Siurulaste hulka kuulusid: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu, nende perekonnanimedest tuleb kokku GUSTAV. Siurulasi mõjutas kõige enam impressionism (mis vool?). Siuru tähtsus (vähemalt 4 tk): Armastusluule viimine uuele tasemele, Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks, Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda varem rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, Oma estetismiga aitas edendada raamatukunsti, Murdeluule, Kasutas uuenduslikku keelt (osalt mõjutas keelt rühmituse enamiku Lõuna-Eesti

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
EESTI PEREKONNANIMED
13
docx

EESTI PEREKONNANIMED

tiitlile(Must 2000:39). Antud selts uurib nimede panemise praktikat nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Euroopa onomastikakeskuseks on Belgias välja antav ajakiri Onoma, kus on avaldatud ka Eesti uurijate töid(Must 2000:39). 1.1. Onomastika­1 ja Onomastika­2 Selleks, et Eesti nimeuurijate tööd kergendada võttis professor Aadu Must koos paari kaastöölisega ette suure töö ja koostas aastaks 2000 andmebaasi Eestis 19.sajandil pandud perekonnanimedest. Ettevalmistused olid pikad ja aeganõudvad, lahendada tuli mitmeid keerulisi probleeme. Üheks suuremaks probleemiks kujunes asjaolu, et 19. sajandil mindi vanalt kirjaviisilt üle uuele ja seetõttu muutus ka nime kirjapilt, samuti hakkasid maalt linna kolinud inimesed oma vana nime kirjutama saksapäraselt . Nimede kirjapildi muutuste põhjused selguvad 3. peatükis, professor Must ja tema meeskond leidsid, et ainukeseks

Pedagoogika → Eripedagoogika
29 allalaadimist
Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal
17
docx

Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016/2017. õppeaastal

Sealsed töötajad on kokku kogunud populaarsemad ja sagedasemad nimed statistikatesse. Need jagunevad maakondade, aastate ja nimepäevade järgi. Kõige varasem statistika on tehtud 1935. aastal [9]. 5 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1. Materjal Töö algmaterjaliks on Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilaste andmed kooli koduleheküljel [4]. Sealsed nimekirjad koosnevad õpilaste eesnimedest ja perekonnanimedest. Valimisse kuulusid kõigi 2016/2017. õppeaasta õpilaste eesnimed, neid oli 204. Nende hulgast võeti edasiseks kasutamiseks nimed, mida esines rohkem kui ühel korral. Võrdlusmaterjalina kasutati Statistikaameti andmeid: populaarsed nimed Jõgeva maakonnas 2016. aasta 1. jaanuari seisuga [10] ja aastatel 1996-2000 sündinud lastele pandud populaarsed nimed [9]. Neid andmeid on näha tabelis 1 ja tabelis 2. Jõgevamaa nimed on võetud vastsündinutest kuni vanuriteni. 1996-2000 aastate

Ühiskond → Inimene ja ühiskond
5 allalaadimist
Soome kultuur
13
doc

Soome kultuur

Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi). 1 huvitav nähtus, millega Soome on ka pmst ajalukku läinud, oli nimede muutmine. Ida-Soome nimed tunnen selle järgi ära, et esimene osa viitab mingisugusele ortodoksi nimele ja lõpus on ­nen (Olavi > Ollinen, Ollikainen). Tuntud nimesufiks Soomes on ­la. Näitab, kust inimene pärit on. Keskaja Turust pärit kaupmeeste nimed: Vuohenparta (tlk kitsehabe), Utupää, Tomuhousu. 17.-18

Kultuur-Kunst → Soome kultuur
51 allalaadimist
NIMEKORRALDUS koondkonspekt
21
doc

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

Nimemoed muutuvad kiiresti, tuues kaasa uusi nimesid. Eestlased on nimede osas väga avatud. Ollakse loovad. 1999 said eesti lapsed kokku u 3200 eri eesnime. 1990-2000 kõigil sündinutel kokku 19 000 eri nime, sh mitmiknimed. Perekonnanimed. Kaheosalised nimed pole perekonnanimed, sisaldavad tihti kristliku ja muistse nime kombinatsiooni. Lisanimed on tüüpilised, pärit isanimedest, hüüdnimedest, kohanimedest. Enamaosalisi nimesid Kerneri Juhani Jürri. Lisanimed võisid hiljem muutuda perekonnanimedest. Enamasti omastavalisel kujul nime ees. Vahel võis lisand korduda, tekkis perekonnanimelaadne olukord. Linnades nimi+lisanimi. On raske määratleda, millal said lisanimedest perekonnanimed. Tavaline oli ka lisanimede tõlkimine. XVIII sajandist alates mitmeid revisjone, mis on hästi säilinud. Viiendikul eestlastest võisid juba perekonnanimed olla: peamiselt käsitöölistel, kaupmeestel, nekrutitel linnas. Sõjaväes perekonnanime, et saaks asju ajada

Eesti keel → Nimekorraldus
14 allalaadimist
Soome Kultuur
13
doc

Soome Kultuur

Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi). 1 huvitav nähtus, millega Soome on ka pmst ajalukku läinud, oli nimede muutmine. Ida-Soome nimed tunnen selle järgi ära, et esimene osa viitab mingisugusele ortodoksi nimele ja lõpus on ­nen (Olavi > Ollinen, Ollikainen). Tuntud nimesufiks Soomes on ­la. Näitab, kust inimene pärit on. Keskaja Turust pärit kaupmeeste nimed: Vuohenparta (tlk kitsehabe), Utupää, Tomuhousu. 17.-18

Keeled → Soome keel
23 allalaadimist
Onomastika-nimekorraldus
58
rtf

Onomastika, nimekorraldus

ptk käsitles ka eesnimede muutmist, kuid sisulisi muudatusi see varem kehtinuga võrreldes ei toonud. Samas ei tohtinud vastavalt perekonnanimede ja nimede korraldamise määruse (26.11.1934) § 1-le eesnime muutmisel võtta uueks nimeks sellist, mis ei vastanud eesti õigekeelsusele, seega eesmärk oli soodustada nimede eestistamist. Isikunimede muutmine Oma riigi algaegade rahvusliku entusiasmiga ei sobinud kokku see, et suur osa perekonnanimedest (hinnanguliselt umbes pooled) olid võõrkeelsed. Samuti taheti vabaneda orjaaegu meenutavaist sõimu- ja roppudest nimedest perekonnanimedena. 17. detsembril 1919 võeti vastu perekonnanime muutmise seadus (RT 1920, 2/3, 15). Sellega anti Eesti kodanikele võimalus vabaneda võõrapärastest, samuti halva kõla või tähendusega eestipärastest perekonnanimedest ning võimalus säilitada sugukonnanime (sellena mõisteti naise või ema neiupõlvenime)

Kategooriata → Onomastika
27 allalaadimist
ONOMASTIKA ARVESTUS
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

    Maailma rahvaste isikunimesüsteemid  Ajaloolistel rahvastel olid üheosalised üksiknimed. Esimene väljaarendatud nimesüsteem oli roomlastel (eesnimi ehk praenomen + suguvõsanimi ehk nomen gentile (ainult 18) + lisanimi ehk cognomen (selle järgi inimesi eristati, sest see oli vahelduv nimeliik). Isikunimesüsteem lagunes, kui Rooma riik lagunes. Mingil ajal hakkas see taas mitmeosalisena tekkima. Suguvõsanimi kadus Rooma riigiga koos. Perekonnanimedest saame rääkida alates 9. või 10. sajandist. Perekonnanimed tekkisid seal, kus nad algselt kadusid – Itaalias. Perekonnanimed tekkisid, et tõendada oma pärinemist vanematelt: isa andis oma perekonnanime lapsele edasi, et tõestada, et see on tema laps ja ta pärib isa vara. Vara pärandamisega tekkis suurmaaomanikel vajadus ühisele perekonnanimele. Perekonnanimed tekkisid lisanimedest ehk eristavatest nimedest, mis inimestel olid juba enne

Filoloogia → Foneetika
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun