Eseme-ja tootenimetused priinimedena. 5 Alasi, Ader, Vokk, Uherd, Vikat, Võrk, Nool, Püss, Mõõk, Paat, Ankur, Kelk, Laev, Värat, Tuulik, Veske, Sild, Toop, Kann, Pütt, Püks, Leib, Kohv, Vask, Klaas jne. 7. Hõimu või rahvuse nimi. Hämalane, Idlane, Polakene, Rootslane, Saks, Juut, Türk, Tshuhna jne. 8. Sugulusmõistete nimetusi. Hõim, Vend, Onu, Nõbu jne. 9. Ajamõistete nimetusi perekonnanimedena. Päev, Hommung, Kuu, Esmaspäev, Reede, Kevade, Sügisi, April, Jõul, Ajasta jne. 10. Abstraktseid mõisteid. Ilu, Kangus, Kartus, Mõte, Mõistus, Rõõm, Otsus, Vaen, Tüli, Virkus jne. 11. Usundiga seotud sõnad. Hing, Iis, Iiepuu, Kalm, Tont, Uritam jne. Suure osa eesti perekonnanimede päritolu on jäänud tundmatuks. Nagu näiteks Nurst, Uip, Taev, Meras, Lõnik, Näuk, Tauk, Sirt, Voitk. Osa 1930ndatel aastatel seletamata
Nõnda kindlustas Jeesus Johannesele kristlikus müstikas omaette koha, mis tegi temast ühenduslüli Vana Testamendi ja uue õpetuse vahel. Eesti rahvakalendris tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva 24. juunil, mistõttu me seda ka jaanipäevaks nimetame; 29. august on aga tema surmapäev. Johannese eesti nimevasted on Jaan, Juhan ja Ants, aga ka mitmed nende teisendid ja lühendid, nagu Annis, Anno, Jants, Juss, Naan, mis esinevad nii ees- kui perekonnanimedena. Paljud Eestimaa Jaani kirikud on pühitsetud Ristija Johannesele. Ristija Johannese traagiline hukk oli üks renessansi-, baroki- ja klassitsismiajastu kunstnike meelisteemasid. Kõige sagedamini kohtame maailmamuuseumides ringi uidates Saloomet hoidmas vaagnal Ristija Johannese pead. Mainime neist vaid kõige kuulsamaid. Berliini Maaligalerii omanduses on kuulsa belglase Rogier van den Weydeni (14001464) pilt, millel Saloome on lausa tapatöö osaline
Samas ei tohtinud vastavalt perekonnanimede ja nimede korraldamise määruse (26.11.1934) § 1-le eesnime muutmisel võtta uueks nimeks sellist, mis ei vastanud eesti õigekeelsusele, seega eesmärk oli soodustada nimede eestistamist. Isikunimede muutmine Oma riigi algaegade rahvusliku entusiasmiga ei sobinud kokku see, et suur osa perekonnanimedest (hinnanguliselt umbes pooled) olid võõrkeelsed. Samuti taheti vabaneda orjaaegu meenutavaist sõimu- ja roppudest nimedest perekonnanimedena. 17. detsembril 1919 võeti vastu perekonnanime muutmise seadus (RT 1920, 2/3, 15). Sellega anti Eesti kodanikele võimalus vabaneda võõrapärastest, samuti halva kõla või tähendusega eestipärastest perekonnanimedest ning võimalus säilitada sugukonnanime (sellena mõisteti naise või ema neiupõlvenime). Seadus ei võimaldanud muuta eesnimesid, ei korraldanud olemasolevate ja uute võetavate perekonnanimede kaitset ega öelnud midagi nimede õigekeelsusliku parandamise kohta
annaabi.ee 
