Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid
Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani. Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede eestistamine kerkis päevakorrale 1930. aastail, mil saksapärastel perekonnanimedel oli nii suur osakaal, et võimatu oli nende järgi määrata inimese rahvust. 1934. aastal võeti vastu perekonnanimede korraldamise seadus, mille järgi olid perekonnanimede muutmise põhjuseks näiteks võõrakeelne kuju, halb või labane tähendus, soov eristada perekonnanime, kui see on liiga laialt tarvitusel, soov hoida alal sugukonnanime jne. Nõukogude perioodil oli Emakeele Seltsist kujunenud
(Saareste II: 11). Muudest sõnaliikidest tuleb perekonnanimedena sagedamini ette pöördsõnu. Harvem on perekonnanimedeks määrsõnu, asesõnu ja arvsõnu. Väga harvad on hüüdsõnad. (Saareste I: 145.) 7 Käändevormi poolest on enamik nimedest nimetavalised, kuid rohkesti leidub ka omastavalisi nimesid. Harvem tuleb ette muus käändes perekonnanimesid. Eesti priinimistu eripärad Eesti perekonnanimedel on mõningaid eripärasid võrreldes teiste rahvaste perekonnanimedega. · Meil ei esine mingi ühe sufiksi üldtunnuslikuks saamist nagu soomlastel nen, -la, venelastel ov cõi poolakatel (s)ky. · Omapäraseid jooni on genitiivsete nimede suhteline rohkus, tähendusliku sisu poolest aga abstraktmõistete esindatus nimistus. (Saareste II: 18.) 8
Taani keel tsehhi keel rumeenia keel Norra keel slovaki keel moldova Islandi keel bulgaaria Eesti mured ·Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; ·Lõnaeesti murded tartu, mulgi, võru murded Keelkonnad Nimede käänamine Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid
ametinimetustest ja omadustest (nt Pikk, Rõõmus). Perekonnanimed on suures osas lingvistiliselt substantiivid, adjektiive ka palju (Rõõmus, Rikas); on üksikuid verbe (Juhtund, Eitea), adverbe (Viltu, Õkva), pronoomeneid (Meil), numeraale (Neljandik) ja interjektsioone (Kurnau). Aluskääne suures osas nominatiiv ja genitiiv, ülejäänud käändeid vähe. Eestis pole perekonnanimedel tüüpilist malli, vaid kasutatakse keelesõnu kui nimesid, mis on nimed vaid seetõttu, et nad on selleks pandud. Tüüpilised tuletised on -la, -ste, -ma ning -son. Liidetelaadsed nimeformandid -lo, -nd, -ndi, -ndo, -ng, -sar, -so, -sto on tüüpilised eestistatud nimedele. Populaarsemad nimede järelkomponendid on -aas, -jõgi ja -mägi. 13. Perekonnanimesid on uurinud Eisen, Saareste, Mägiste, Leesment+Tilk, Tarand+Rajandi, Must, Henno. 14. 8. Loomanimed
annaabi.ee 
