✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Perekonnanimed on suures osas lingvistiliselt substantiivid, adjektiive ka palju (Rõõmus, Rikas); on üksikuid verbe (Juhtund, Eitea), adverbe (Viltu, Õkva), pronoomeneid (Meil), numeraale (Neljandik) ja interjektsioone (Kurnau). Aluskääne suures osas nominatiiv ja genitiiv, ülejäänud käändeid vähe.
Perekonnanimesid on päritolult kolme liiki: lisanimi (Schiller ehk lisanimi, Fleming ehk flaamlane, Smith ehk sepp), isanimi (-son: Robinson; Mc-: McDonald), kohanimi maaomanikel (omanik lisas oma maakoha nime enda perekonnanimeks). Eesti maaomandite kaudu on palju sakslasi saanud oma perekonnanimed.
Perekonnanimede andmise - võtmise seadus sätestati Liivimaal koos talurahva pärisorjusest vabastamisega 1819. a Liivimaa Talurahva Seadusega(Kurro, Kurro 1999). Seaduses oli kirjas, et iga suguvõsa ja ka need, kellel suguvõsa ei ole, peavad saama liignimed, mis kirjutatakse ristinime järele.
Perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise.
Perekonnanimesid on uurinud Rajandi ja Tarand, kes leiavad, et juba enne ametlikku perekonnanimede andmist oli eestlastel perekonnanimi umbes 15–20% talupoegadest.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.