Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt. Billy ei saa peres kõigest toimuvast aru, kuid kõik pereliikmed tahavad temaga hästi käituda. Kurt Billy on oma vennale Daniel’ile hea sõbra eest. Daniel ei suuda Billyt kaotada, sest ta tunneb end muidu üksikuna ja ei saa kellegagi rahulikult oma elu sündmusi arutada. Etendus jutustabki perekonnast, kus üksteisega läbisaamine ei ole kõige parem. Pere kurt laps muudab kooselu veelgi keerulisemaks
Esimeses peatükis tutvustan põgusalt nimeuurimisega tegelevat teadusharu onomastikat ja selle andmebaase. Teine peatükk kirjeldab nimepanemise käiku 19. sajandil, mismoodi see aset leidis ja lühidalt ka unikaalsete nimede osakaalust perekonnanimede hulgas. Kolmas peatükk käsitleb muutusi, mis perekonnanimed 19. sajandil läbi tegid ning neljas peatükk tutvustab nimede eestistamise kampaaniat ja selle tulemusi. Referaat põhineb peamiselt prof. Aadu Musta raamatul " Eestlaste perekonnaloo allikad", Kristiine Kurro ja Karl Kurro artiklil " Perekonnanimede panekust Eestis" ja Kairit Henno artiklil "Meie perekonnanimede ajaloost" ajakirjas Oma Keel. 1. Onomastika Nimede uurimisega tegeleb teadusharu, mida nimetatakse onomastikaks. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimesid, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika( Aadu Must, 2000: 39)
8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korus Euroopa üks mõjuvõimsamaid perekondi Medicid on suurepärane näide sellest, kuidas tahte, tarmukuse ja tarkuse toel pürgida vara, võimu ja valitsejatiitlini. Somerset Maughami kirjandusauhinnaga pärjatud Paul Strathern on oma Mediciteuurimusest vorminud hämmastavalt moodsa perekonnaloo, mis saab alguse suguvõsa lätetel 14. sajandil ja jõuab lõpule Medicite hiilguse riismetel 18. sajandil. Medicid on tänapäevase panganduse isad, nad mõjutasid kogu Euroopa majandust ja poliitikat, aga samavõrd suurt rolli mängisid nad Euroopa kultuurielus. Nende raha ja sõpruse toel tärkasid humanismi ideed ja puhkes õide uus ajastu renessanss. Medicitega olid tihedalt seotud paljud kuulsad õpetlased, kirjanikud ja kunstnikud.
Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik. Raskusühikud laevanael, nael, margapuu. Väärismetallid: loodid, untsid, puud (16kg) 11. Genealoogia põhiallikad 12. Definitsioon ja mõisted 13. Eesti genealoogia Genealoogia- teadusharu, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemist ja omavahelisi suhteid. Kõuk- otsene esivanem, ema, vanaema, vaaremad, veresugulased. Sugupuu päismikus asub, hakkavad korduma. Perekonnaloo allikaks on eakamate sugulaste suulised mälestused. Huvitavaks koduseks allikaks on perekonna piibel. Piibli sisse on köidetud vastavad lehed kõigi tähtsamate perekondlike sündmuste märkimiseks. Vanaisa sahtlipõhi ja vanaema fotoalbum. Sahtlipõhjas on tavaliselt perekonna ametlikud paberid: sünnitunnistused, koolitunnistused, omandidokumendid, kviitungid, vekslid, kohtuotsused, autasustamise tunnistused jne. Erilist tähelepanu vajavad vanad kirjad. Kirjad on väga oluliseks
Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist. Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte millest kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand. Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen); 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11
Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist.Alates 1900. aastast oli Reiman Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna juht.Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Martin Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood.1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest.19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma.Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee. Jakob Hurt (22
intervjuude saaks veelgi rohkem teada erinevate inimeste elust-olust. Allikad Erelt, P. (2000, august 31). Eestlaste mõistatuslik päritolu. Eesti Ekspress. [2006, aprill 15] Genealoogia. (1988). Eesti nõukogude entsüklopeedia. 3. kd. Tallinn. 131-132 Intervjuu Virve Kännuga (kirjalik digitaalne fail) Kurro, K. (1998) Genealoogiast läbi aegade. Genalogus nr 1. [2006, märts 15] http://www.genealoogia.ee/Ajalugu/ajalugu.html Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio Puss, F. (2000). Genealoogia põhiallikad Eestis [ 2006, märts 8] http://www.genealoogia.ee/Abimaterjal/allikad1.html Puss, F. (1996-2006). Millest alustada suguvõsa uurimist? [2006, märts 15] http://www.isik.ee/algus.html Reintam, E. (2006). Harjumaa Reintamite sugupuu: uuringutest. [2006, aprill 29] http://www.hot.ee/ereintam/sugup.htm Sarv, M. (2005, juuni 16). Kas sina pärined Juhanist või Jaanist? Eesti Päevaleht. [2006, aprill 7] http://www.epl.ee/artikkel
Näide: Kraav, I. (1988). --- Kraav, I. (1999a). Sotsiaalne tõrjutus --- Kraav, I. (1999b). Vanematekasvatuse probleeme --- Kraav, I. & Kõiv, K. (1999). Inimeseõpetus --- Kraav, I. & Schultze, J. (1999). Eesti, Soome ja Saksa üliõpilaste --- Tabel 3. Viitamise näited. Raamat Üks autor Viide tekstis (Must 2000: 234) Kasutatud 1. Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: allikates Kleio. Sama autori mitu Viide tekstis (Kivirähk 2013a: 72) (Kivirähk 2013b: 15) teost, mis on ilmunud samal Kasutatud Kivirähk, A. (2013a). Mees, kes teadis ussisõnu. Tallinn: allikates Eesti Keele Sihtasutus. aastal Kivirähk, A. (2013b). Limpa ja mereröövlid. Tallinn: Varrak.
Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist. Alates 1900. aastast oli Reiman Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna juht. Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Martin Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest. 19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. 1922-1932 tegutses Villem Reimani mälestamise komitee, mille eestvõttel rajati
saadik Soomes ja 19221934 Suurbritannias ja Hollandis. Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri. ·Villem Reiman- 1861-1917. Vaimulik ja rahvusliku liikumise üks juhte, Eesti autonoomia idee esitaja. Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Martin Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 1890. aastatel oli Reimanil ka pidevalt probleeme riigivõimuga, sest ta vastustas sakslaste domineerimist luteri kirikus ning nõudis sellest eestikeelse ja -meelse rahvakiriku tegemist. Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist. ·Johannes Aavik- 1880-1973
Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist. Alates 1900. aastast oli Reiman Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna juht. Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Hermann Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjtuas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest. 19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee.[7]
Külalisteks on hea kutsuda neid inimesi, kellest uurimus on kirjutatud. Ettekande koostamisele aitab palju kaasa arvutitundides õpitu. Töö ettekandmisega saab õpilane esinemisjulgust ja -kogemust. Kindlasti tuleks anda õpilase tööle hinnang: mis oli hästi, milles esines vajakajäämisi. Väljund Võimalusi on palju: 55 1. töö kirjutamise ajal suhtlemine erinevate inimestega, nt on perekonnaloo kirjutamisel haaratud kogu perekond; 2. osalemine maakonna kodu-uurimiskonverentsil. Parimad pääsevad üleriigilistele kodu-uurimiskonverentsidele; 3. osalemine Eesti Ajalooõpetajate Seltsi poolt Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele korraldataval õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel, mis toimub igal aastal erineval teemal. Praegu on käimas 12. võistlus. Nüüdseks on Saksamaa
Tallinn 1974, lk 5767. Kraut jt 2000 = Kraut, Einar; Liivaste, Ene; Tarvo, Aili. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. 2., parandatud trükk. Tallinn. Kull, Rein 2000. Õigusterminoloogia päevaprobleemid ja kitsaskohad. -- Õiguskeel, nr 1, lk 1520. Kull, Rein 1958. Eesti kohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 556563. Laasi, Helga 2000. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. -- Õiguskeel, nr 4, lk 3435. Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu. Mõistlik, Piret 2001. Isikunime õiguslik reguleering Eestis. Bakalaureusetöö. Akadeemia Nord, Tallinn. Nurm, Ernst 1959. Võõrkohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 547551. Pall, Valdek 1971. Eesti kohanimede ortograafia päevakorrale. -- Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 138142. Pall, Valdek 1976. Eesti kohanimede normimine. -- Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 454466, nr 9, lk 537540.
annaabi.ee 
