Jaapanlaste arusaamade järgi kuuluvad perekonda kõik esivanemad kaugestminevikus ja kõik järeltulijad kaugest tulevikust. Seepärast hõlmab indiviidi kohuse mõistekindlaid kohustusi nii tema esivanemate kui ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel. Peaaegu igal jaapani perekonnal on oma perekonna, suguvõsa või klanni nimekirjarull, mida reliikviana pärandatakse põlvest põlve. Jaapanis rõhutab perekonnakontseptsioon perekonnaliini katkematust ja selle hääbumist käsitletakse suure õnnetusena. Jaapanlastel on esivanemad olevikku lahutamatu osa.( Sealsamas 1992: 76) 4.3. ESMANE SOTSIALISEERUMINE Esmase sotsialiseerumise peamine mõte on oma olemuselt üllatavalt lihtne ei mingeid piiranguid lapseeas. Jaapanlaste helle suhtumist lastesse täheldasid juba esimesed vene uurijad. Lastesse suhtutakse nii leebelt, et tundub, nagu kasvataksid lapsed ennast ise.
Toetudes nendele vaatlustele, tegeleme me arvatavasti kahe väga tähtsa etapiga röövitu elus, kuna see on seotud selge tulnukatepoolse ärakasutamisega: Noorukiea faas/etapp Esimesed vere-, luuüdi- ja koeproovid võetakse 5-20 aasta vanuselt. See oleks ajaraam spetsiifilisele ja varajasele röövitute kromosoomide geneetika uurimistööle, mis on jätkuv uurimine eelmisest generatsioonist. Uuritakse, et näha kas teatud muster on pidev/jätkuv selle kindla perekonnaliini sees. Selle perioodi jooksul sisestatakse mingit tüüpi implantaadid, et isikut oleks võimalik jälgida ja üles leida kunagi tulevikus peale seda, kui edasised proovide analüüsid on tulnukast uurija poolt kätte saadud. Mõned neist isikutest võivad olla ka teist- kordselt röövitud võimaliku altvedanud implantaadi tõttu või teatud geneetilise informatsi- ooni ülevaatamiseks/täpsustamiseks. Täiskasvanu faas/etapp
annaabi.ee 
