abielueelsete perekonnanimede juurde. Punktide 107 ja 108 alusel jäeti abielu lahutanud vanemate lastele see perekonnanimi, mis neil oli sünni registreerimisel, kui aga laste perekonnanime sooviti pärast vanemate abielu lahutamist muuta, tuli selleks pöörduda eestkoste- või hooldusasutuste poole. Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul 31. juulil 1969. aastal kinnitatud ja alates 1. jaanuarist 1970 kehtestatud ,,Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi" (Eesti NSV Teataja 1969, 31) nimesid puudutavad sätted järgivad üldiselt varasemaid juhtnööre: lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel, selle puudumisel määrab nime eestkoste- või hooldusorgan (§ 63, 64); 10-aastaseks saanud lapse nime võis muuta ainult tema nõusolekul (§ 65 lg 4). Samuti oli koodeksisse lisatud 19. ptk perekonna-, ees- ja isanime muutmisest, mis peamiselt kordas perekonnaseisuaktide registreerimise korra juhendis sätestatud põhimõtteid.
a. 1. jaanuaril jõustunud perekonnaseaduse kohaselt alles hetkest, kui lahutus õiguslikus mõttes jõustus. Kui abikaasad on asunud küll eraldi elama ja loonud koguni uue perekonna, kuid jätnud esimese abielu lahutamata, on seaduse järgi pärijaks see elukaaslastest, kellega ollakse ametlikult abielus. Enne perekonnaseadust kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi § 46 kohaselt ei loetud aga abielu lõppenuks mitte abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest, vaid alles taolise kohtuotsuse Teatud tähendus on perekonnaõiguses antud siiski ka abielusuhete faktilisele lõppemisele ja seda perekonnaseisuametis registreerimise momendist. Viimane toiming jäi aga vahel tegemata, näiteks
annaabi.ee 
