4) Igal tabandunud isendil on vähemalt üks tabandunud eellane (väljaarvatud uued mutandid). 31. Autosomaalse retsessiivse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. 1) Defekt võib mõnes põlvkonnas mitte avalduda. 2) Kahe defektse vanema kõik järglased on defektsed. 3) Enamasti defekt (haigus) esineb ristluses Bb x Bb, mistõttu sageli on tabandunud isendi vanemad tavaliselt normaalsed. 4) Tabandunud isendid jaotuvad sugude vahel võrdselt. 32. Perekonnahaigus. Mis võivad olla haiguse perekondliku iseloomu põhjusteks? See tähendab, et haiguse esinemissagedus teatud perekonnas on kõrgem kui populatsioonis keskmiselt. Haiguse "perekondlik iseloom" võib olla tingitud: (1) ühesugustest elutingimustest e. keskkonnast või (2) mõnest patogeenist, mis antud perekonna liikmete seas levib (infektsioonide vertikaalne levik) või (3) ühistest geenidest või (4) on põhjuseks kolme loetletud tingimuse kombinatsioon. 33
avaldumine Defektse emaslooma (XHXh) pooled tütred (XHXh) ja pooled pojad (XhY) defektsed. Defektse isa (XhY) korral on aga vaid tütred (XHXh) defektsed. Heterosügootsel kujul juba avaldub. 31. Autosomaalse retsessiivse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine Defektgeen pärandub varjatult heterosügootses genotüübis. Defekt avaldub sel juhul, kui kahe heterosügootse vanema defektgeenid rekombineeruvad homosügootsesse genotüüpi. 32. Perekonnahaigus. Mis võivad olla haiguse perekondliku iseloomu põhjusteks? Haiguse esinemissagedus teatud perekonnas on kõrgem kui populatsioonis keskmiselt. Põhjustavad: * ühesugused elutingimused (keskkond) * patogeenid * ühised geenid * kõigi kolme eelneva variandi kombinatsioon. 33. Geenide kvantitatiivse koostoime olemus. Milline on geenide koostoime iseloom kvantitatiivse koostoime korral? Tunnus on määratud väga paljude erinevate geenide poolt ja üksiku geeni toime tunnusele on
annaabi.ee 
