Diskrimineerimise keelamine Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, Artikkel 12 nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei PS § 17 rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. sünni- või muu seisund. on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral.
osalisriiki sissesõiduks või sealt väljasõiduks lahendama positiivselt, humaanselt ja kiiresti. Osalisriigid võtavad meetmeid võitlemaks lapse ebaseadusliku välismaale äraviimise ja tema sinnajätmise vastu. Selleks aitavad osalisriigid kaasa kahe- või mitmepoolsete kokkulepete sõlmimisele või ühinemisele juba kehtivate kokkulepetega. Lapsel on sõnavabadus ja osalisriigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust. Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet. Osalisriigid rakendavad kõik jõupingutused kindlustamaks selle põhimõtte tunnustamist, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Osalisriigid rakendavad kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse
kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. 2. Kedagi ei või süüdi mõista kuriteos mõne teo või tegevusetuse eest, mis nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse või rahvusvahelise õiguse järgi. Samuti ei või määrata raskemat karistust, kui see, mida oleks võinud kohaldada kuriteo kordasaatmise ajal. Artikkel 12. Kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei või meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust või au ja reputatsiooni ei tohi meelevaldselt määrida. Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja rikkumiste eest. Artikkel 13. 1. Igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida. 2. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa ja kodumaale tagasi pöörduda. Artikkel 14. 1
13 Laste õigused Lapsel on sõnavabadus. Art. 13 14 Laste õigused Lapsel on mõtte- südametunnistuse- ja usuvabadus. Art. 14 15 Laste õigused Lapsel on õigus moodustada ühinguid ja vabadus rahumeelseteks kogunemisteks. Art. 15 16 Laste õigused Lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või sekkuda. Art. 16 17 Laste õigused Lapsel on õigus juurdepääsuks teabele. Art. 17 18 Laste õigused Vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema tähelepanu keskpunktis. Art. 18 19 Laste õigused
Uus roll kui vaheldus ja puhkust teistest rollides Rollikliseede ületamine (mees kui pere ülalpidaja, naine kui majapidamise eest hoolitseja) Väsimus, füüsiline koormus! o Kohustuste jagamine, lähedaste abi kasutamine Laps, kui ,,taksitus" meie vahel- hellus, seksuaalsus o Teadlikult pingutada, leida lahendus Uus omavaheline sõltuvus o Oht konflikti tekkeks o Märgata ja tunnustada teise poole panust perekonnaellu!! 14.10.2017 Perekonnapetus Pere majandamine Mida pere majandamine endas sisaldab? Kuidas pereelu targalt majandada? Millest saab pere majandamine alguse? Kuidas karjääri ja pereelu ühildada? Kas töö teeb õnnelikuks? Pere majandamise sisu Pere majandamine hõlmab pereliikmete igapäevaelu, karjääri, sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materjaalne pool,
Uus roll kui vaheldus ja puhkust teistest rollides Rolliklišeede ületamine (mees kui pere ülalpidaja, naine kui majapidamise eest hoolitseja) Väsimus, füüsiline koormus! o Kohustuste jagamine, lähedaste abi kasutamine Laps, kui „taksitus“ meie vahel- hellus, seksuaalsus o Teadlikult pingutada, leida lahendus Uus omavaheline sõltuvus o Oht konflikti tekkeks o Märgata ja tunnustada teise poole panust perekonnaellu!! 14.10.2017 Perekonnapetus Pere majandamine Mida pere majandamine endas sisaldab? Kuidas pereelu targalt majandada? Millest saab pere majandamine alguse? Kuidas karjääri ja pereelu ühildada? Kas töö teeb õnnelikuks? Pere majandamise sisu Pere majandamine hõlmab pereliikmete igapäevaelu, karjääri, sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materjaalne pool,
Selleks suheldakse isiku endaga, sotsiaalametiga, turvakodude-varjupaikadega, supiköökide ja vallavalitsusega, haiglatega ja paljude muude asutustega. Sotsiaaltöö tundlikkuse tõttu tuleb sotsiaaltöötajal sageli langetada eetilist laadi otsustusi. Enamasti jääb sotsiaaltöötaja otsustada see, milliste vahenditega ja mil määral ta raskustesse sattunud inimesi aitab. Millistele toimetulekuraskustega inimestele jagada sotsiaaltoetust riigi ressurssidest? Mil määral sekkuda inimeste perekonnaellu? Sageli on riskigruppi kuuluvates peredes alkoholiprobleeme, esineb vaimset ja füüsilist vägivalda. Võtmemõiste selliste probleemide lahendamisel on usaldus. Kui usaldus sotsiaaltöötaja vastu kaob, on väga raske inimesi nende isiklikes probleemides aidata. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee koostas sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi, mis täiendab seadustes sätestatut ja on sotsiaalala töötajale abiks raske ja vajaliku töö tegemisel.
vabaks võtta, sest sellel võivad olla teise poole jaoks otsesed tagajärjed. Kui mees traditsioonilise toitjarolli varjus perekonnast eemaldub, satub naine kergesti rahalisse ja emotsionaalsesse sõltuvusse. Tasakaalustamata sõltuvussuhted viivad selleni, et: Kõike tehakse vastu tahtmist Mees ja naine tunnevad end hingeliselt vaesemana Neile tundub, et neid on halvasti koheldud Et nende panust perekonnaellu ei hinnaga. Kõik abielupaarid, kes tahavad mõista perekonda mõjutavaid sõltuvussuhteid, peavad tegema selget vahet: Millised sõltuvussuhted mind hirmutavad? Äkki ma ainult kujutan seda endale ette? Võib-olla on asi hoopis minus? Millised konkreetsed raskused teevad mulle meie perekonnaelus muret? Milliste piirangute puhul lähtun sellest, et lapse kasvatades need muutuvad, sest meil jääb siis jälle rohkem aega teineteise jaoks?
Artikkel 15 1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust moodustada ühinguid ja vabadust rahumeelseteks kogunemisteks. 2. Nende õiguste kasutamisel võib teha ainult selliseid seaduses ettenähtud kitsendusi, mis on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas riikliku julgeoleku või rahva turvalisuse, avaliku korra (ordre public) ja rahva tervise või kõlbluse kaitseks või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Artikkel 16 1. Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet. 2. Lapsel on õigus seaduslikule kaitsele niisuguse vahelesegamise ja rünnakute vastu. Artikkel 17 Osalisriigid tunnustavad massiteabevahendite tähtsat funktsiooni ja tagavad lapse juurdepääsu mitmekülgsele riiklikule ja rahvusvahelisele informatsioonile ja materjalidele, eriti neile, mille
põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Artikkel 15 1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust moodustada ühinguid ja vabadust rahumeelseteks kogunemisteks. 2. Nende õiguste kasutamisel võib teha ainult selliseid seaduses ettenähtud kitsendusi, mis on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas riikliku julgeoleku või rahva turvalisuse, avaliku korra (ordre public) ja rahva tervise või kõlbluse kaitseks või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Artikkel 16 1. Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet. 2. Lapsel on õigus seaduslikule kaitsele niisuguse vahelesegamise ja rünnakute vastu. Artikkel 17 Osalisriigid tunnustavad massiteabevahendite tähtsat funktsiooni ja tagavad lapse juurdepääsu mitmekülgsele riiklikule ja rahvusvahelisele informatsioonile ja materjalidele, eriti neile, mille eesmärk
konkreetsel juhtumil.100 Sätte rakendaja peab arvestama normi adressaadi põhiõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet101. Proportsionaalsuse põhimõtte arvestamise nõue tuleneb vahetult käsitletava sätte lõike 2 lause 3 teisest poolest, mille kohaselt ei või piirang moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.102 2.2 Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 12 sätestab, et kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei või meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust või au ja reputatsiooni ei tohi meelevaldselt määrida. Lisaks toob artikkel välja, et igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja rikkumiste eest. Samast sätet sisaldab ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt103, mille artiklis 17 sätestub, et kellegi isiklikku või perekonnaellu ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult vahele segada, kellegi
seaduse kohaselt tõestatud avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. Kedagi ei või tunnistada süüdi süüteos teos või tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud süütegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui süüteo toimepanemise ajal ettenähtu. Artikkel 12 Meelevaldselt ei tohi sekkuda kellegi era- ja perekonnaellu, korteripuutumatusse või kirjavahetusse ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel on õigus seaduse kaitsele sellise sekkumise või teotamise korral. Artikkel 13 Igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukohta valida. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskIik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda. Artikkel 14 Igal inimesel on tagakiusamise korral õigus taotleda ja kasutada varjupaika teistes maades. Seda õigust ei ole
Vanema õigused lapse huvides seatud kohustustega seotud. Vanema õigus ja kohustus hoolitseda alaealise lapse eest. Isa võimust lapse õigusteni (Schwab) Rooma õigus isa võim laste üle (patria potestas) Keskaeg perekonna patriarhaalne struktuur Valgustusajastu uus tähendus, hoolitsuskohustus, lapse iseseisvaks kasvatamine Täieliku teovõime kehtestamine vanema võim lõpeb (1804 code civil (21)) 19. sajandi restauratiivsed suunad riik ei sekku perekonnaellu 42 20. sajand laste õigused esikohal ("vanema võim" asendub seadustes "vanema hoolitsusega"; vanema ja lapse suhe; riik laste huvide kaitsjana; meest ja naiste võrdõiguslikkus; laps kui õigussubjekt. PS § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.
sõnastustes täheldada küllaltki suurt ebaühtlust. Kui näiteks põhiseaduse §-s 20 lg 2 esitatud loetelu on küllaltki detailselt formuleeritud, siis lubab põhiseaduse § 26 lause 2 põhiõiguse adressaatidel sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. On raske ette kujutada mõistlikku seletust regulatsioonile, mis võimaldab tungida üksikisiku perekonnaellu kõlbluse kaitseks, samal ajal kui riikliku julgeoleku kaitseks ette võetav sekkumine ei mahuks ühegi nimetatud punkti alla. Säärase ebakõla kõrvaldamist või vähemalt leevendamist põhiõiguste kataloogis võiks de lege ferenda kaaluda. Iseäranis problemaatilised on kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvad klauslid, mis lubavad põhiõigusi piirata avaliku korra või kõlbluse kaitseks. Avalik
loetaksegi lõppenuks. Samas aga naine peab hoolitsema kõige ülejäänu eest: kasima ja harima(või õigemini aitama harida) lapsi, hoolitsema nende heaolu ja majapidamise eest ning peab samas hoolitsema ka oma abikaasa eest ja peab olema nii öelda ombutsmaniks peresisestes suhetes. Hoolimata sellest, et naise ülesanded vajavad rohkem "südamega asjajuures" olemist ja on seega kurnavamad, alahinnatakse naise panust perekonnaellu ega peeta seda isegi mainimisväärseks. Selle naise panuse ja võimekuse alahindamise tõttu ei suudeta ettekujutada perekonda kui võrdset partnerlussuhet,kus mõlemad osapooled annavad suhtesse võrdse panuse. Näib nagu peetaks sellist võrdset suhet isegi mõneti mehi diskrimineerivaks ehk umbes midagi sellise, nagu mees käib tööl ja nüüd peab veel majapidamisse ja laste kasvatamisesse veel ka oma panuse andma see on ju naiste töö
reservatsioonide sõnastustes täheldada küllaltki suurt ebaühtlust. Kui näiteks põhiseaduse §-s 20 lg 2 esitatud loetelu on küllaltki detailselt formuleeritud, siis lubab põhiseaduse § 26 lause 2 põhiõiguse adressaatidel sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. On raske ette kujutada mõistlikku seletust regulatsioonile, mis võimaldab tungida üksikisiku perekonnaellu kõlbluse kaitseks, samal ajal kui riikliku julgeoleku kaitseks ette võetav sekkumine ei mahuks ühegi nimetatud punkti alla. Säärase ebakõla kõrvaldamist või vähemalt leevendamist põhiõiguste kataloogis võiks de lege ferenda kaaluda. Iseäranis problemaatilised on kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvad klauslid, mis lubavad põhiõigusi piirata avaliku korra või kõlbluse kaitseks. Avalik kord ei saa süstemaatiliselt
alused lapse eraldamiseks perekonnast võrreldes sotsiaalhoolekande seaduses tooduga annavad liiga Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest 18 kergekäeliselt võimaluse sekkuda inimeste perekonnaellu (Lastekaitse seaduse... 2012b). Proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud vastama soovitavale eesmärgile. Kontrollida tuleb nii abinõu sobivust, vajalikkust kui ka mõõdukust (Eesti Vabariigi... 2012). Kehtivas LKSis pole otseselt kirjeldatud laste ärakuulamist ja nende arvamusega arvestamist. Nõutud on küll lapse arvamuse ärakuulamine lapse eraldamisel perekonnast, kuid mitte muudel juhtudel. Lapse
kuuele koolile avati mitmeid algkoole, paar rändkooli, mis liikusid suve- ja talvekülade vahet ning juba 1920. aastate teisel poolel ka internaatkoole, kus õpetajateks olid sageli umbkeelsed venelased. Alles 1930. aastast alates asusid koolides õpetama esimesed Leningradi Põhjarahvaste Instituudis hariduse saanud saami õpetajad. Noored saami haritlased õppisid nii Murmanskis kui ka Leningradis ja Moskvas. 1920.-1930. aastatest alates hakkas riik üha enam sekkuma põlisrahvaste perekonnaellu. Lastel tuli kooliskäimise ajaks internaati elama jääda, mis rebis neid lahti perekonnast ja traditsioonilisest eluviisist ning nõrgendas nende keeleoskust. Internaadis elades tuli harjuda dominantrahva kultuuriga, sealhulgas uute toitumisharjumustega, kus 61 traditsioonilisi toite, milleks olid kala, põdraliha ja marjad, asendasid kartulid ja mannapuder. Sõjaeelsed koolid olid
annaabi.ee 
