grafoprojektor, TV, video Lisatasu eest konverentsi pidamiseks: Dataprojektor 150.-/tund 800.-/päev Sülearvuti (ettetellimisel) 100.-/tund 500.-/päev Paljundamine ja printimine 1.-/leht Lisaks pakume hotellis veel: juuksur, maniküür, massöör, solaarium Restoran Hotelli Centrum 50 kohaline a`la carte restoran on Viljandi kõrgeim esinduslik söögikoht. Restorani köök valmistab aastaringselt hõrgutavaid roogi kõikvõimalikeks sündmusteks - alates perekondlikust peost kuni piduliku dineeni. Pakume ärilõunaid ja toitlustame turismigruppe. Aitame korraldada toitlustamist erinevatel koosviibimistel! Piknikust kuni piduliku dineeni.
lapseikka, need on erinevad etapid. See on areng, see on elu. Muutuvad maailmas muutub ka erialade populaarsus, teatud alad vajuvad ära, tulevad uued trendid ja tegevusalad – ikka sellised, millel hetkel nõudlus. Jah, võib-olla tõesti, paljud eesti noormehed ei jõuagi õpingutele, et saavutada mõnd kõrget insenerikraadi ning millegipärast jõuavad sama asja juurde hoopiski vene rahvusest noormehed ning võib-olla see tuleneb nendesamuste vene noormeeste endi perekondlikust taustast, rahvuse eripärast vms. Ma ei näe selles midagi halba, kui tippinsenerid on venelased ning ma arvan, et eestlased on läbi aegade olnud populaarsed oma kultuurilooga. Milleks survestada eestlasi tegema midagi, mida nad praegu juba loomupäraselt ei tee – või õigemini, on see probleem, millega peaks siis tegelema või pigem lasta inimestel olla nii nagu nad parasjagu on? Mõtlen, et see on täiesti normaalne,
¤ kaks seadmust - kaks kirjutamisviisi - "rahusus" ja "rahulikkus" - esimene keskendumine mingile objektile, teine selle objekti igakülgset uurimist. ¤ Kannatus - Buddha Seadmust mittemõistvate sansaaras tiirlevate olendite elu pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine
ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ühiskondlikest suhetest (''Kapsamäng'', ''Kull püüab kanu'', ''Naerivaras''). Sündmus areneb dialoogis koos tegevuse ja lauluga. Rahvadraama Eesti rahvaluues otseselt puudub, aga kombestikus ja mängudes esinevad vahel kõik draama iseloomulikud tunnused- tegevus, konflikt, dialoog, kondenseeritus ning koondumine ühe tegevuse ümber, kostümeering, koguni lavapilt. Tegevuse eraldatus vaatajaskonnast
isikul on keelatud hääletajat mõjutada. OTSESUS- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. VALIJATÜÜBID AKTIIVSED- valijad on teinud kindla valiku mingi partei ja selle ideoloogia kasuks. Nad toetavad järjekindlalt partei poliitilist liini. RUTIINSED- valija jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad parteid harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne. JOOKSIKUD- jälgivad ja võrdlevad parteide tegevusprogramme ning toetavad valimistel ideoloogilistest kaalutlustest sõltumatult parteid, mille tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega. PASSIIVSED- valijad ei tunne erilist huvi poliitika ega parteide tegevusprogrammide vastu, nende osavõtt valimistest sõltub paljuski juhuslikest asjaoludest. VALIMISSÜSTEEM Valimissüsteem määrab, kuidas jagunevad hääletustulemusest lähtudes
põhimõtte tunnustamist, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Osalisriigid rakendavad kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Osalisriigid võtavad tarvitusele abinõud, et tagada põgeniku staatust taotlevale või põgenikuks peetavale lapsele kooskõlas kehtiva rahvusvahelise või siseriikliku õiguse ja protseduuriga,
Nimeta 4 valijatüüpi, kirjelda ühte lähemalt, mis on sinu arvates valitsejate hulgas valitsev. Põhjenda oma arvamust. Aktiivsed, Rutiinsed, Jooksikud, Passiivsed. Rutiinse valije jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad partied harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne. Arvan, et Eestis on populaarsemad rutiinsed ja passiivsed valijad, kuna inimesed ei viitsi süveneda valimisprogrammidesse ega parteide ideoloogiatesse, nende jaoks on mugav toetada koguaeg ühte või siis teasel juhul ei huvitu nad üldse poliitikast ega arva, et nende häälel on suur mõju. Mis on valimissüsteem, milline on Eestis, kuidas need erinevad teineteisest?
üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema tähelepanu keskpunktis. Art. 18 19 Laste õigused Lapsed peavad olema kaitstud igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Art. 19 20 Laste õigused Lapse, kes on ajutiselt või alaliselt ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Art. 20 21 Laste õigused Lapsendamise korral peavad lapse huvid olema seatud esikohale. Art. 21 22 Laste õigused Vaimse või füüsilise puudega laps peab elama täisväärtuslikku ja rahuldavat elu tingimustes, mis tagavad eneseväärikuse, soodustavad enesekindluse kujunemist ja
Tal on õigus moodustada ühinguid ja osaleda rahumeelsetel kogunemistel. Lapsel on õigus elada oma vanematega, lapse eraldamine oma vanematest toimub siis, kui see on lapse huvidest ning kooskõlas kehtivate seadustega. Lapsel on õgus säilitada kontakt temast lahus elavate vanematega. Lapsel on õigus kaitsele igasuguse vägivalla, ülekohtu, kuritarvituse, hooletusse jatmise, eksplueteerimise ja julma kohtlemise eest. Lapsele, kes on ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Puudega lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele. Lapselon õigus sotsiaalsele turvalisusele, sotsiaalkindlustusele. Lapsel on õigus tasuta haridusele sh. tasuta põhiharidusele. Lapsel on õighus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks. Lapsel on õigus olla kaitstud igasuguse majandusliku ekspluateerimise eest. Riik peab rakendama meetmeid,
rakendamise edukus oleneb õpetaja oskusest jälgida muutusi lapse käitumises. Õpilaste distsiplineerimise metoodika rajaneb biheivoristliku tasustamise põhimõttel, s. t. õpilase käitumise kontrollimine väliselt. Lapse sisemine huvi jääb tahaplaanile, mistõttu peaks neid meetodeid kasutama kui ajutisi abivahendeid ülekäte läinud õpilaste distsiplineerimiseks. Rudolf Dreikursi metoodika on seisukohal, et probleemne käitumine on tingitud perekondlikust kasvatusstiilist ja tuleneb konkreetsemalt vanemate liigsetest ootustest laste arengule või viimaste ülekaitstusest ( Dreikurs 1968; Dreikurs et al. 1982). Mõlemal juhul kujuneb lastel kindlusetuse ja ebaadekvaatsuse tunne. Probleemi lahendamiseks tuleb õpetajal välja selgitada probleemse käitumise motiiv: jälgida laste käitumist, diagnoosida. Kui motiiv on välja selgitatud, tuleb alustada lapsega individuaalset vestlust lahendamaks lapse käitumisprobleemi
kiuste edenes elu maakeral ennenägematus tempos. Võtmesõnaks sai tehnoloogia. Üks leiutis ja uuendus järgnes teisele – lennuk, kino, televisioon, video, arvuti, faks ja Internet. Kõik see on hõlbustanud inimeste liikumist ja teabevahetust, laiendanud globaalset mõtlemist ning teinud võimalikuks pideva kultuurivahetuse maailma eri paikade vahel. 11. 21. sajand 21. sajand ei esita ühtset soengu- ja rõivastumisnõuet. Igaüks teeb oma valikud sõltumata perekondlikust taustast, ühiskondlikust kuuluvusest või usutunnistusest. Kuni eelmise sajandi viimaste aastakümneteni oli naiste meigi- ja soengumoel ainult üks eesmärk – lasta kandja paista võimalikult ebaloomulik. Tänaseks on olukord täpselt vastupidine. Parimad juuksehooldus- ja meigivahendid pigem ravivad, toidavad ja hooldavad ning annavad loomuliku ja terve väljanägemise. 12. Kokkuvõte Tänapäeval saadakse tundmatust inimesest esimene mulje tema välimuse ja riietuse järgi.
Itaalia oma muistendeid, suuri eeposeid, sõjamehi jne. Kõik selline on ikkagi mõjutatud Roomast. Kultuurihoiakud: (Kersti Vellearu) Perekond on itaallaste elus tugipunkt, millest nenede vastuvaidlematu ühtsus ja traditsioon alguse saab. Perekonnatundest on välja kasvanud campanilismo (sõna - sõnalt ,,lojaalsus oma kellatornile") idee usk, et kodulinn või laiemalt oma paikkond on see kõige parem. Igaühe staatus ühiskonnas sõltub pigem päritolust, perekondlikust taustast ja klassiseisusest kui rikkusest. Endast lugupidavad Itaalia perekonnad kannavad hoolt selle eest, et ükski nende veresugulane ei peaks lonkima piazzal, väljakul, ega kerjama raha. Isegi otsuste langetamisel tihtilugu oodatakse, et üksikisik alluks ka perekonna või organisatsiooni algrakukese huvidele. Paljudele välismaalastele on jäänud mulje, et Itaalia mehed on kurikuulsad liiderdajad. Giovanni Giacomo Casanova (1725 1798) imago on sööbinud paljude Itaalia meeste mällu
2. Niisugused kaitseabinõud peaksid hõlmama tõhusaid vahendeid sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks, mis tagaksid vajaliku toetuse lapsele ja nendele, kes tema eest hoolitsevad, samuti ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3. Sellise hoolitsuse hulka peab muuhulgas kuuluma kasulapse võtmine, Islami seaduste kafalah, adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas
2. Niisugused kaitseabinõud peaksid hõlmama tõhusaid vahendeid sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks, mis tagaksid vajaliku toetuse lapsele ja nendele, kes tema eest hoolitsevad, samuti ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3. Sellise hoolitsuse hulka peab muuhulgas kuuluma kasulapse võtmine, Islami seaduste kafalah, adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas pidades
Susan Cowley on välja toonud väga häid lahendusi. Nimelt tuleks tegutseda võimalikult privaatselt. Kui tunni jooksul tekib mõni hetk, mil õpilased usinasti ülesandeid lahendavad, võib kükitada probleemse õpilase juurde ning vaikselt käitumist arutada. Selline tegutsemine lahendaks olukorra paremini, kui lihtsalt klassi ees karjumine. Samuti oleks professionaalne noore inimese probleemile pigem kaasa tunda kui vihastada. Lapse halb käitumine võib tingitud olla mõnest perekondlikust probleemist, seega ei ole mul õigust lapse olukorda veelgi enam halvendada. Lisaks ei tohi langeda laste tasemele ega tõugata neid ega loopida tahvlilapiga. 4. OLUKORD – “SÜNDINUD” ÕPETAJATEST Arvan, et selles situatsioonis on vaja jääda rahulikuks, mitte võrrelda end teiste õpetajatega ja keskenduda just enda tegemistele. Tegelikult sarnaneb see probleem esimesele olukorrale. Oluline
kõige laiemas ulatuses), mitte aga mõiste või suhe Üksikobjekti tähis võib koosneda ka mitmest sõnast või muudest märkideks, mida nimetame pärisnimeks. • Perekondlik sarnasus - Nii nagu ühes perekonnas on nt emal ja tütrel ühte värvi silmad ja emal ja pojal sarnane näokuju ning tütrel ja pojal ühte moodi suujoon – puudub üks kõikidele ühine joon, kuid kokku on pereliikmed omavahel sarnased. Filosoofiast pärinev Wittgensteini idee perekondlikust sarnasusest on üheks kaudseks teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele Morris Weitz sai tuntuks väitega, et kunsti ei ole võimalik defineerida, sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. • Sapir-whorffi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb
kõigil on võimalus kusagile püüelda ja kasulik vähendada ebavõrdsust. Madalama positsiooniga grupid on Madalama positsiooniga grupid ei ole olukorraga nõus ja ei taha süsteemi muuta olukorraga nõus, kuid ei saa süsteemi muuta 59. Raymond Boudon hariduslik ebavõrdsus tuleneb haridusotsusest. 60. James Coleman leidis, et kooli ,,tase" ei mängi erilist rolli õpilase edukuse määramisel, pigem sõltub see perekondlikust päritolust. Hiljem leiti, et ta siiski alahindas kooli tähtsust 61. Funktsionalism Konflikti teooria Gary Becker, Talcott Parsons Pierre Bourdieu, Samuel Bowles Haridussüsteem varustab ühiskonda vajalike Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust oskustega - Keskklassi lapsed õpivad paremini ja
nimel, et oma lapsed heasse kooli saata. Kui kooli "tase" on oluline, siis saaks koolihariduse abil ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust vähendada; kui see ei ole oluline, siis koolid lihtsalt kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli laste vahel juba kooli tulles. James Coleman kuulsas teoses "Equality of Educational Opportunity" (1966) leidis, et kooli "tase" ei mängi erilist rolli õpilase edukuse määramisel; edu sõltub pigem õpilaste perekondlikust päritolust. Hilisemad uuringud on näidanud, et Coleman siiski alahindas kooli tähtsust. 1 Hariduse mõju inimeste vahelisele majanduslikule ebavõrdsusele Üldiselt on teada, et inimese haridustase on positiivselt seotud tema edukusega tööturul. Miks? Funktsionalistlik teooria e
avalikus elus - kodustel pidusöökidel ja külaskäikudel. Pärast murdeiga pandi tütar mehele, ning tema sai endale uue eestkostja. Naise tähtsimaks vooruseks peeti truudust oma mehele. Naisel siiski oli võimalus lahutada enda abuikaasast ning valida endale elu, kus nad ei ole ühegi mehe hoole all. Tänu sellele sai nii mitmestki naisest avalikkuses tuntud inimene. Lapsi õpetati ja kasvatati kodus, hiljem rajati ka koole.Muidugi sõltus lapse kasvatamine perekondlikust seisuset nind rikkusest, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poistel sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu eeskätt Kreeka eeskulule. Paljud saatsid enda poegi ja tütreid kooli kirjakeelt õppima. Rikkamad said endale aga lubada koduõpetajaid, kes võisid olla päritolust Kreeka orjad või vabakslastud. Suursugustel peredel oli aga eesmärgiks enda pojast teha avalikuelu tegelenae mistõttu õppimine võttis väga kaua aega. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille
saadab kõrge ametiisik koos abikaasaga, siis lisatakse ka abikaasa perekonnanimi Ametlik kutse on lakooniline ja konservatiivne, vormistatud kvalitseetsele paberile Ametlik kutse Kui vallalist inimest soovitakse kutsuda koos kaaslasega, siis küsitakse temalt enne kutse saatmist, kellega ta soovib tulla. Kutsed kirjutatakse välja eraldi ja saadetakse peakülalisele. Kui kutsele on märgitud avec, siis on kutse kahele Aadlitiitli kasutamisel tuleb olla täpne ning lähtuda kohalikust/aadliku perekondlikust traditsioonist Sõjaväelaste puhul märgitakse sõjaväeline auaste, akadeemiliste tiitlite puhul akadeemiline kraad, kirikutegelaste puhul nende kiriklik staatus. Naisministrite ja naissuursaadikute kutsele märgitakse proua. Kutse saatja ei tohi olla anonüümne! Märkused riietuse kohta kutsel Kutse alumisse vasakusse nurka soovitatav märkida, milline peaks olema riietus (igapäevane või tume ülikond, smoking, frakk), eriti pärast 18.00 algavate ürituste puhul
vahel. Titma ja Kenkmann ning Strenze süvaõppega Eesti koolidest ja seal antava hariduse kvaliteedi mõjust õpilaste õppetulemustele • Süvaõpet andvaid koole peetakse Eestis mainekateks. Statistika näitab mõnede üldhariduskoolide lõpetajate edukust kõrgkooli sissesaamisel. • Juba Coleman (1966) leidis, et õpilaste õppeedukus USA-s sõltub palju rohkem nende perekondlikust taustast kui koolist, kus nad käivad. Koolid ei avalda oma õpilaste akadeemilisele karjäärile erilist mõju, vaid pigem lihtsalt kinnistavad neid erinevusi, mis olid õpilaste vahel juba kooli tulles. • Kas tegemist on koolide või õpilaste omadustest tulevate eelistega? Õpilase õppeedukus sõltub rohkem tema kodust kui koolist.
1. Euroopa 17-18 sajandil 1.1Puritanism Usuliige ja poliitilise oppositsiooni Bruiks Inglismaal oli Kalvinismi erivorm puritanism. Puritaanid nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Kuninganna Elizabeth I tegi puritanismile järeleandmisi tunnistades õigeks ettemääratuse õpetuse. Remitaanid nõudsid jätkuvalt muutusi. Manufaktuuride loomisega pidid inimesed hakkama tööl käima. See kiskus inimesed eemale perekondlikust suhetest, traditsioonidest ja kirikukogudusest. Inglismaal kujunes ilmaliku kutsumuse õpetus, et tuleb võimalikult hästi teha oma igapäevast tööd. Tekkis lausa töökultus. Puritaanlased tunti kaugelt ära: ta oli töökas, kitsi, ei talunud elurõõmu, kandis musta riietust ja lühikest soengut, mille järgi neid hakati hüüdma ümarpeadeks. 1.2 Ühiskondlik poliitilised teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendus
3) Seejärel rakendatakse mitmesuguseid psühholoogilisi konsultatsioonimeetodeid probleemselt käituva õpilase väärastunud eneseteadvuse ja hoiakute ning komplekside kõrvaldamiseks. 8. Nimetage tuntumad psühholoogilised konsultatsioonimetoodikad probleemse käitumise ületamiseks. 1) Dreikursi metoodika probleemse käitumise eesmärkide väljaselgitamiseks. (R. Dreikursi järgi on probleemne käitumine tingitud perekondlikust kasvatusstiilist, mis põhjustab lastel ebakindlustunde ja kohanemisraskused. Käitumises ilmneb see: 1) ülemäärane tähelepanu otsimisena, 2) suurema mõjuvõimu otsingutena, 3) kättemaksu taotlustena või 4) enda abituna näitamisena (saamaks hüvede või suurema tähelepanu osaliseks). Metoodika: Probleemse käitumise motiivi(de) väljaselgitamine. Privaatvestlused, aitamaks õpilastel mõista,
klassidesse ... - Mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest - Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust - Mõnikord paralleelklassid erinevad eeldused edasiõppimiseks · Klassisisene grupeerimine ühe klassi õpilased õppetöö käigus erinevatesse gruppidesse Kooli kvaliteet Kas eliitkoolis käimine teeb õpilase targaks ja edukaks? Kas heas koolis käimine mõjutab inimest sõltumatult inimese perekondlikust päritolust ja andekusest? Võib olla tulevad heasse kooli lihtsalt jõukate vanemate andekad lapsed, kes on edukad tänu oma päritolule või staatusele. Kooli mõju uuringud Alates 1960ndatest on uuritud kui tugevalt koolid mõjutavad õpilaste teadmiste ja oskuste taset. Võttes sealjuures arvesse õpilaste individuaalseid omadusi. James Coleman (1966) Kooli tase ei mõjuta õpilaste tulemusi sõltumatult õpilase enda päritolust. Seega koolid ei
(Alter: 1976). 1975. aastal asutati Jõgeva TREV-i meeskoor ,,Mehis", mis oli üks paremaid ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi ettevõtete taidluskooride seas, ühtlasi Jõgeva ainuke meekoor. Et meeskoorilaul Jõgeval kestaks ja kõlaks, tehakse lauluharjutusi ja esinetakse koos Jõgeva poistekooriga ka edasi. 65. Oma koolikogemustest rääkis direktori asetäitja eriala S. Veskis. Ta märkis, et kasvatustöös oleneb väga palju perekondlikust üldtoonist, mikrokliimast perekonnas (Ehala: 1975). Lapsed on kodu peegel väljaspool seda. See, millega tegeletakse kodus, tuleb selgesti välja käitumismaneerides ja suhtlemisviisis. Harimatut last koolis harituks ei muuda, sest neil on leluaeg kehv olnud. Aitab eeskuju, palju sõltub ka lapsest endast. 66. Järve keskkoolis tekitas õpilaste seas elevust saksa keele nädal (Aavoja: 1976). 67. Sel nädalal korraldatakse Jõgeva rajoonis lektorite päevad (Lektorite päevad, Punalipp,
Ta veenab lugejat, et mänguks nimetatavatel tegevustel pole ühist tuuma, pole mingit loogilist põhjust, miks neid kõiki just mängudeks nimetatakse - teisisõnu, loomuliku keele sõnu ei saa defineerida. Sõnade kasutus ongi sõnade tähendus. Defineerida ei saa ka selliseid filosoofia jaoks fundamentaalseid sõnu nagu ``teadmine'', ``väide'', ``reegel'', ``põhjus'' jne. Mingi sõnaga tähistatavate objektide ühise essentsi asemel tuleb rääkida nende perekondlikust sarnasusest. ``Mitteräägitavaid'' asju pole. Wittgensteini varase perioodi ideoloogia ühtib oma põhiloomult selleagse loogika ideestiku ja ootustega ühe universaalse formalismi ning aksiomaatika järele, mille abil saaks kõike kirjeldada ning aksiomatiseerida. Wittgensteini hiline periood haakub Gödeli negatiivsete tulemuste järel saabunud murranguga loogikas: lootus maailma lihtsale loogilisele alusele oli kadunud
79 Kahemunarakulised kaksikud, koos kasvanud 0.60 Sama pere eri ajal sündinud lapsed, koos kasvanud 0.47 Sama pere eri ajal sündinud lapsed, eraldi kasvanud 0.24 Lapsevanem ja tema laps 0.40 Kasuvanem ja tema kasulaps 0.31 Õdede-vendade lapsed 0.15 Kui perekonnas on rohkem kui üks vaimse alaarenguga isik, räägitakse perekondlikust arengupeetusest. Reeglina on raske selle ühest põhjust tuvastada. Koolis on saanud moodsaks peavoolu idee, mille kohaselt vaimse alaarenguga lapsi tuleks maksimaalselt kasvatada normaalsete lastega koos, andes neile seega võimaluse viibida vähimate piirangutega keskkonnas. Paratamatult tekitab see aga uusi probleeme normaalsete laste kasvatamise ja õpetamise arvelt. 2.3. Teised intelligentsuse mõõtmise probleemid 2.3.1. Mõõdetava intelligentsuse olemus
annaabi.ee 
