Romeo tõttab Julia hauakambrisse, seal ta tapab Parise ja võtab Julia kõrval mürki, teadmata, et armastatu on iga hetk ärkamas. Kui Julia avastab enda kõrvalt surnud Romeo, võtab ta ka endalt elu. Tänu noorte surmale aga lepivad perekonnad ära ja mõistavad, kui palju õnnetust on neile vaen toonud. 4. „Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju” Julia ei taha, et ta armastatu käituks meelemuutlikult, sest kuul on erinevad faasid. 5. Teose probleemid on perekondadevaheline vaen, Romeo ja Julia armastust takistavad tegurid. 6. „Romeo ja Julia” on aluseks paljudele tänapäeva armastuslugudele. See näitab, et armastuse jõud on nii suur, et parem surra, kui elada ilma armastatuta. Idee puhtast, siirast, tingimusteta armastusest on püsinud tänapäevani.
originaalteksti, kuid on suuresti toodud tänapäeva. Enamasti tavakõnes kõlavas lavastuses mõjuvad anglitsismid ja roppused noortepäraselt, kuid mõni neist balansseerib labasuse piiril. 3 Noorsooteatri muusikali tegevus võiks mõne vihje järgi (perekonna Siberisse saatmine ja maade tagastamine, Kopli kutsekool) aset leida Eestis, kuid päriselt sellist tunnet ei tekkinud. Perekondadevaheline vaen oli muusikalis üles ehitatud vaesuse ja rikkuse vastandamisele: «pankuri tütar ja töölise poeg», nagu ühes laulus väljendati. Esimese ja teise Eesti vastandamine pole küll uudne, ent on ometi endiselt aktuaalne probleem. Hoolimata vaesusest oli elurõõmsam ja muhedam Romeo perekond. Julia vanemad (Liivika Hanstin ja Riho Rosberg) jäid palju kahvatumaks. Nii see kipub olema, sest seisus kohustab -- vaadakem Eesti väidetava seltskonnaeliidi tegemisi
Türannid omakorda püüdsid oma vastaseid paljastada ja karmilt karistada, see muutis nende võimu üha vastumeelsemaks ning tõi lõpuks kaasa türanni võimult kukutamise. Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Paljudes riikides määrati ametisse seadusandjad, kes pidid riigielu ja õigusemõistmise reeglid täpselt sõnastama ja kirja panema. Nad määrasid kindlad karistused erinevate kuritegude eest, et asendada perekondadevaheline veritasu riikliku kohtumõistmisega. Täpsemalt sõnastati ka varem tavaõiguse järgi toiminud kodaniku õigused ning kohustused. Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis,